Välishuvide esindamise läbipaistvuse direktiiv kohustaks kõiki Euroopa Liidu riike looma spetsiaalseid registreid, kuhu välisriigi huvide esindamisega tegelevad organisatsioonid end kirja peavad panema. Neile, kes registris kirjas, kehtib nõue oma tegevusest perioodiliselt aru anda. Samuti peavad nad välisriigi esindamisega seotud kirjavahetust vähemalt neli aastat alles hoidma.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ütles ERR-ile, et läinud aasta lõpus välja käidud mõte on reaktsioon vaenulikule – näiteks Venemaalt tulevale mõjutustegevusele.

"See on selge, et komisjon vaatas, kuidas see meil komisjonis on lahendatud. Meil on sisse viidud läbipaistvuse register, kuhu ettevõtted või teiste riikide esindajad või teiste ettevõtete esindajad peavad ennast registreerima, muidu nad ei pääsegi kohtuma volinike või kõrgete ametnikega. See süsteem on ennast komisjonis õigustanud, mitmetes liikmesriikides on see ka olemas. Ja siis tuligi see ettepanek, et teeme selle sama ka üle-euroopaliselt, et meil oleks ülevaade, kes on need mõjutegurid," selgitas Loonela.

Konkreetne direktiivi eelnõu on küll pisut kitsam. Selles pakutakse välja lobiregister, kuhu ei peaks ennast kandma ettevõtted ega nende esindajad, vaid konkreetselt mõne riigi huvides tegutsejad. Eelnõust jääb pisut segaseks, kas näiteks Huaweid esindanud suhtekorraldusfirma Powerhouse pidanuks ennast sinna registreerima. Või Tallinna Ülikooli juures tegutsev Konfutsiuse instituut. Või mõni USA saatkonnalt toetust saav kodanikuühendus.

Vivian Loonela ütles, et tõenäoliselt peaks end registrisse panema Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik. Samas ei saa nad Venemaalt otseselt raha ega muud hüve, millele direktiiv otsekui viitab.

Justiitsminister Madis Timpson ütles, et mõne vabaühenduse, kes registrisse sobiks, leiaks ehk ka Eestist.

"Probleem on selles, et kui on mingi organisatsioon, mis võib-olla ei ole demokraatia poolt ja ennast sinna kirja ei pane, et mis siis saab. Ma ei oska praegu sellele küsimusele ka päris ammendavat vastust anda, et mis nendega siis saab," rääkis Timpson.

See oli üks küsimusi Eesti seisukohtades, mille valitsus neljapäeval direktiivi kohta kinnitas. Kuid probleeme on teisigi. Nii näiteks küsib Timpson, miks peab iga liikmesriik oma registri looma.

"Esiteks on ta suhteliselt kallis. Registri tegemine maksab suurusjärgus 500 000 eurot umbes. Ülalpidamine miinimum 100 000 aastas. Majanduslikul momendil, nagu praegu, läheb raha võib-olla mujale paremini vaja," märkis justiitsminister.

Kokkuvõttes plaanib Eesti läbirääkimistel öelda, et direktiivi pakutud halduskoormus pole proportsioonis selle ootusega, mida läbipaistvuse suurendamisele pannakse.

Direktiiviga on veel üks mure. Nimelt on vähemdemokraatlikud riigid hakanud Euroopa Komisjoni algatust kasutama selleks, et õigustada oma hulga repressiivsemaid välisagentide seadusi. Euroopa Komisjon küll kinnitab, et siin plaanitakse andmeid koguda nii, et see organisatsioone kuidagi ei häbistaks. Kuid Eesti seisukohtades on paralleeli tõmbamise oht välja toodud.

"Isegi vaid näiline sarnasus välisagentide seadusega peidab endas riski nõrgestada Euroopa Liidu jõupingutusi kodanikuühiskonna tugevdamiseks kolmandates riikides," seisab valitsuse kinnitatud Eesti seisukohtades.

Vivian Loonela sellega ei nõustu: "Mina küll seal mingit paralleeli ei näe. Loomulikult see ei ole midagi võrreldavat. Mida me tahame, on see, et me ei laseks nendel teguritel, kes ei jaga meiega samu väärtusi, meid mõjutada."