Eesti erametsaliit avaldab kolmapäeval Toompeal meelt, nõudes, et kui riik seab eraomaniku maale piiranguid, mis ei võimalda seda kasutada, kaasneksid sellega õiglased hüvitised ja maa asendamise võimalus ning et ühtlasi loobutaks ennaktempos maamaksu tõstmisest.

Looduskaitseliste piirangute vööndis asuva metsa puhul maksab riik praegu maaomanikele hüvitist, mille suurus sõltub piirangutest: 134 eurot hektarilt saab aastas alade eest, mis asuvad näiteks Natura 2000 sihtkaitse- või piiranguvööndis või hoiualal asuvas metsaelupaigas, kuni 60 eurot hektarilt aastas on aga hüvitis Natura 2000 alal, kus ei asu metsaelupaik.

Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi teadlased koostasid metoodika, et teha kindlaks, kui suur sissetulek jääb maaomanikel Natura 2000 metsaaladele seatud piirangute tõttu tegelikkuses saamata.

Uuringus võeti arvesse seda, milline on metsaala kasvupotentsiaal ja looduskaitsepiirangud ning saamatajääv tulu jagati ühekordseks ning iga-aastaseks. Ühekordset kompensatsiooni saab maaomanik siis, kui kaitsekord paika pannakse ja muudatused jõustuvad. Iga-aastast kompensatsiooni hakatakse maksma alates muudatuste jõustumisele järgnevast aastast.

Metsamaalt saadavate tulude ja kulude arvutamisel kasutati maa potentsiaali, puidu hindasid ja tööde maksumust. Metsamaa potentsiaalsete tulude arvutamiseks võeti aluseks maa viljakus ja kasvukohatüüp. Arvesse võeti ka kulusid ehk hinnast lahutati raie- ja kokkuveokulu, metsauuenduskulu ja maamaks.

Maaülikooli arvutuste kohaselt on sihtkaitsevööndites, sealhulgas piiranguvööndi ja hoiualade metsaelupaikades viimase viie aasta keskmiste puiduhindade ja teiste sisendhindade alusel õiglane hüvitis keskmiselt 134 eurot hektarilt – sama summa, mis sihtkaitsevööndis ongi hüvitiseks ette nähtud – ning viimase kolme aasta keskmiste hindade järgi 167 eurot hektarilt.

Samas varieerusid hüvitise määrad üsna palju, sõltuvalt sellest, kui vana ja produktiivne on mets ning millised tegevused oleksid metsas võimalikud ilma kaitseta. Praegu makstakse 134 eurot hektarilt range kaitsega aladel ning eelmise aasta hindade järgi kujunes keskmiseks ühikuhinnaks 197 eurot hektarilt.

Piiranguvööndites kujunes praegusi piiranguid arvestades viimase viie aasta keskmiste hindadega hüvitise keskmiseks määraks 30 eurot hektarilt ja eelmise aasta hindade järgi 40 eurot hektarilt. Eelmise aasta hindu arvestades oli hüvitis keskmiselt 61 eurot hektarilt.

Töö "Natura 2000 metsaaladele seatud piirangute tõttu maaomanikul saamatajääva sissetuleku arvutamise metoodika" tellisid maaülikoolilt erametsaliit ja keskkonnainvesteeringute keskus.

Kliimaministeerium hindab nüüd, kuidas uue metoodika järgi õiglased hüvitismäärad kujundada ning juunis kogunevad selle üle aru pidama kliimaministeerium, keskkonnaamet, erametsaliit, regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Eestimaa looduse fond.

Erametsaliidu andmetel on Eestis range kaitse all 50 000 hektarit erametsa, leebemalt piiratakse umbes 150 000 hektarit.

Kliimaministeerium teatas pärast uudise ilmumist, et keskkonnaagentuuri andmetel oli 2024. aasta mai seisuga range kaitse all 39 000 hektarit eramaadel paiknevaid metsi, mis moodustab ligikaudu kolm protsenti Eesti erametsadest. Veel aasta tagasi oli samade andmete alusel ranget kaitset erametsades 27 000 hektari jagu.