Venemaa sõda Ukraina vastu on toonud esile õhukaitse tähtsuse, mida iseloomustavad Kiievi palved lääneriikidele tarnida talle täiendavaid õhutõrjesüsteeme ja -rakette, et kaitsta oma linnu, vägesid ja energiavõrku Vene relvajõudude igapäevaste õhurünnakute eest.

Kuid eelmisel aastal koostatud konfidentsiaalsete kaitseplaanidega kursis olevate inimeste sõnul suudavad NATO riigid pakkuda praegu vähem kui viis protsenti õhutõrjevõimest, mida peetakse vajalikuks, et kaitsta Kesk- ja Ida-Euroopa liitlasi täiemahulise rünnaku korral, märkis FT.

Üks kõrge NATO diplomaat ütles lehele, et võime kaitsta Ida-Euroopat õhurünnakute eest on keskne osa regiooni kaitseplaanidest. "Ja praegu meil seda pole," lisas ta.

Venemaa intensiivne rakettide, droonide ja ülimalt suure purustusjõuga nõukogudeaegsete liugpommide kasutamine Ukrainas on sundinud NATO liikmesmaid suurendama oma kaitsekulutusi pärast aastakümneid kestnud sõjaliste eelarvete kärpimist.

"[Õhukaitse] on üks suuremaid auke, mis meil on," ütles üks teine ​​NATO diplomaat FT-le. "Me ei saa seda eitada."

Ühendkuningriigi valitsus kirjeldas eelmisel aastal tehtud ulatuslikus kaitseülevaates õhurünnakute tõrjumise suutlikkust kui viimase 30 aasta kõige keerulisemat väljakutset, viitas leht.

Samas on mõned Euroopa liidrid ja sõjaväeametnikud on öelnud, et Venemaal võib selle kümnendi lõpuks olla võime rünnata ka mõnda NATO liikmesriiki.

Riigid on asunud tegutsema

NATO liikmetest Euroopa riikide suutmatus viimastel kuudel pakkuda Ukrainale lisaks õhutõrjevarustust on toonud esile kallite ja aeglaselt toodetavate õhukaitsesüsteemide varude nappuse Euroopas.

See on ajendanud ka mitmeid osaliselt kattuvaid algatusi, et püüda leida pikaajalisi lahendusi. Eelmisel aastal käivitas Saksamaa oma Sky Shieldi (e.k. Taevakilbi) algatuse enam kui kümne teise Euroopa Liidu riigiga, et arendada USA ja Iisraeli väljatöötatud tehnoloogia abil välja ühine õhutõrjesüsteem.

Prantsusmaa on aga ettepanekut avalikult kritiseerinud ja pakkunud konkureerivat kontseptsiooni, mida toetab väiksem arv liitlasi.

Eelmisel nädalal kutsusid Poola ja Kreeka Euroopa Komisjoni üles aitama arendada üleeuroopalist õhutõrjesüsteemi ja potentsiaalselt abistada selle rahastamisel. Komisjoni president Ursula von der Leyen andis märku, et toetab ettepanekut.

Mõned EL-i liikmesriigid on ka teinud ettepaneku väljastada kaitseprojektide rahastamiseks ühiseid võlakirju.

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ja tema Poola ametivend Donald Tusk kirjeldasid von der Leyenile saadetud kirjas õhutõrjet kui "meie julgeoleku suurt haavatavust", lisades, et "Ukraina sõda on andnud meile õppetunni, mida me ei saa enam ignoreerida".

Seda muret on suurendanud Venemaa poolt Ukraina vastu kasutatavate odavate pikamaa ründedroonide levik. "Kauglöögid ei ole enam suurriigi võime," ütles ühe lääneriigi kaitsevaldkonna ametnik lehele.

Üks NATO ametnik märkis, et võimete loomise sihteesmärgid ja kaitseplaanid on salastatud, kuid lisas, et õhu- ja raketitõrje on peamised eelistused ning et nende varud on praegu vähenenud.

"NATO uued kaitseplaanid suurendavad oluliselt ka õhu- ja raketitõrjenõudeid nii koguse kui valmisoleku osas," ütles ametnik ja lisas, et riigid investeerivad uutesse õhutõrjevõimetesse, sealhulgas hävitajatesse.

"Seega oleme kindlad, et NATO heidutusvõime Venemaa vastu on endiselt tugev," lisas ametnik.

Euroopas valitseb õhutõrjesüsteemide nappus

Vahetult pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris kasutas USA õhutõrjesüsteemi Patriot, et kaitsta Lõuna-Poolas asuvat lennujaama, millest sai lääne relvade Kiievisse tarnimise keskus.

Kuid ametnike sõnul on NATO liikmetel nii vähe selliseid süsteeme, et nende suutlikkus paigutada neid ka mujale kui oma territooriumile, on tõsiselt piiratud.

Ühendkuningriigis on kuningliku mereväe kuus Type 45 hävitajat varustatud ballistiliste rakettide vastase kaitsesüsteemidega, kuid laevade kasutamist on raskendanud konstruktsioonivead.

Briti armeel on ka kuus tipptasemel Sky Saberi maapealset õhutõrjesüsteemi, kuid nende raketitõrjeseadmete lennuulatus on vaid umbes 40 kilomeetrit ja kaks süsteemi on välismaal.

"Ühendkuningriigi õhutõrjevõime on täiesti ebapiisav," ütles Londonis asuva Royal United Services Institute'i mõttekoja vanemteadur Jack Watling.

Euroopa õhutõrjesüsteemide täielik integreerimine võib aidata puudujääki kompenseerida, luues üle kontinendi tiheda sensorite võrgu.

Watling ütles, et katsed uuendada NATO õhutõrje juhtimistaristut ei ole aga kunagi käima läinud.

NATO välisministrid kogunevad neljapäeval Prahas kahepäevasteks kõnelusteks, mille eesmärk on valmistuda juulis Washingtonis toimuvaks alliansi juhtide tippkohtumiseks, kus keskseks teemaks on Euroopa kaitse tugevdamine.