Selleks, et riigieelarve puudujääk mahuks euroalal lubatud kolme protsendi sisse sisemajanduse kogutoodangust (SKT), andis valitsus neljapäeval põhimõttelise heakskiidu 175 miljoni eurosele negatiivsele lisaeelarvele.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul tekitas pikki vaidlusi see, kas lisaeelarve kokkuhoid on ühekordne või tehakse püsikulude kärbe, mis mõjutab ka järgmiste aastate kulusid.

"Eesti 200 eesmärk on algusest peale see, et tuleb teha püsikulude kärbe, vastasel juhul alustame augustis kogu protsessi uuesti. Ei ole mõtet kaks kuud enne teha ühte otsust ja hakata siis uuesti tegema algusest peale. See vaidlus oli ja lepiti lõpuks kokku, et 80 protsendi ulatuses on tegemist püsikulude kärpega, välja arvatud siseministeerium, kes sai ühekordsete kulude kärpeõiguse," rääkis ta

Tänavu annavad kärped 100 miljoni eurose kokkuhoiu, aga ühtegi riigi teenust ei kärbita, toonitasid ministrid.

"Inimestelt teenuseid ei vähendata sel aastal, on ülekantavad read, puhvrid, mille arvelt kokkuhoidu teha. Tehakse majandamiskulude kokkuhoidu, tööjõukulude kokkuhoidu, aga ühtegi teenust poolaasta pealt vähendama ei hakata," ütles peaminister Kaja Kallas (RE).

Lõplikku tabelit, kust 100 miljonit leitakse, praegu mustvalgel paberile pandud ei ole, sest ministeeriumid said valitsuselt ülesande teha nii-öelda protsendikärbe. Nüüd tuleb kokkuhoid igal ministril sisustada vastavalt prioriteetidele, ütles Kristina Kallas.

"Rahandusministeeriumil on pilt ees, ministeeriumid on tööd teinud, me tegelikult teame täna, kõik ministeeriumid teavad, kust peab kärpima. Me teame, et teadus- ja arendustegevuse kärbe on 18 miljonit, ministeeriumide kulude kärbe ligi 30 miljonit, sihtasutuste kärbe on ligi 10 miljonit. Kust täpselt ministeeriumid kärbivad, teavad ministeeriumid. Komakohtade sirgeks jooksmine käib praegu, et kolmapäevaks saaks seaduseelnõu kokku," rääkis haridusminister.

"Aktuaalne kaamera" küsis rahandusminister Mart Võrklaevalt (RE), kas vastutus kärpida lükati ametnikele.

"Põhimõtted leppisime kokku poliitiliselt ministrite vahel, eeskätt majandus- ja personalikulud, mida on võimalik poole aasta pealt vähendada. Kas see on vastutuse lükkamine? Ma ei saa sellega nõustuda. Tegelikult nende kolme nädala jooksul on sisu olnud paljudele ministritele teada ja mõnelgi plaan pikalt ka koos," rääkis Võrklaev.

Kuigi ministrid toonitavad, et teenuseid ei kärbita, saatis sotsiaalkindlustusameti direktor Maret Maripuu alluvatele kirja, milles tõdeb, et sotsiaalteenustelt tuleb kärpida 1,27 miljonit ja asendushoolduse tugiteenusest 120 000 eurot. Suure tõenäosusega puudutab see laste rehabilitatsiooni, erihoolekannet, perelepitust ja teisi teenuseid, märgib Maripuu. Sellele lisandub 400 000-eurone kärbe personali- ja majanduskuludelt, seisab kirjas, mille avaldas Delfi.

"Nägin isegi seda teadet ja võtsin huvi pärast ette. Sotsiaalkindlustusameti ametnike arv on kasvanud 150 võrra. Võtke koduleht ja vaadake – 100 inimest menetleb pensione ja peretoetusi. 150 inimese palgakulu on aastas umbes viis miljonit. Ehk ma arvan, et meil on igal pool riigis võimalik vaadata üle majandamis- ja personalikulusid enne, kui minna teenuste kallale," ütles Võrklaev.