Pere: linnavõimul ei ole täit ülevaadet, millal on vaja olulisi ehitustöid teha

Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (RE) rääkis, et linnal ei ole täit ülevaadet eri ametitest ja tehnovõrkude valdajatelt, millal olulisi tehnovõrgutöid on vaja teha. Ta ütles, et linnavõimule tuli üllatusena, et enne jaanipäeva on vaja Kreutzwaldi tänava ehitustöödega alustada.
Olete varem korduvalt kritiseerinud eelmise Tallinna linnavalitsuse tegevust ehitustööde korraldamisel. Ka sel suvel pannakse linnas mitmeid tänavaid kinni. Ohjad on nüüd teie käes. Mida teete teisiti, et ehitustööd inimesi nii palju ei segaks?
Suvel saavad tehtud väga olulised teetööd. Osa neist on needsamad suured, mis eelmisest aastast juba käivad – need on graafikus, need lõpetatakse ära. Oleme vaadanud, et saaksime teha liikluse kõikidele liiklejatele võimalikult varakult lahti. Olgu see nüüd siis Vanasadama trammi teetööd või Tondi ülesõit.
Lisaks nendele kahele on meil vajalik teha hea hulk tehnovõrgutöid. Utilitasel ja Tallinna Veel on vaja paigaldada kaugkütte- ja jahutuse torusid, ilma milleta ei saa. Seal on tulnud meile ausalt öeldes nii mõnigi üllatus. Ühtäkki nagu selgest taevast saame teada kevadel, et kuulge – me hakkame nüüd siin Kreutzwaldi tänaval või Suur-Ameerika tänaval tegema suvel töid. Kõik load on antud ja teistmoodi ei saa. Mis seal ikka, ebameeldivad üllatused on need olnud. Varasema linnavalitsuse nii-öelda kingitused. Needki tuleb meil siis lõpuni viia ja ära teha.
Meie oleme vaadanud, et need asjad oleksid võimalikult hästi korraldatud. Ei oleks liiga palju, ei oleks samas linnajaos teetöid üheaegselt, mis paneks linna kuidagi lukku. Oleme vaadanud, et kõik liiklejad pääseksid läbi, pääseksid ümber. Elanikele juurdepääs, äridele juurdepääs. Neid asju oleme vaadanud üle. Et asi oleks korralik ja ei astuks samasse jõkke, mis eelmine linnavalitsus.
Te ütlesite eelmisele linnavalitsusele, et nad võiksid ehitajatelt nõuda lihtsaid ja ajutisi lahendusi, mis inimestel elu lihtsamaks teevad. Kas te nüüd suhtlete ehitajatega teistmoodi ja nõuate neilt uusi lahendusi?
Ma olen palunud oma ametil suhelda ehitajatega, et oleks kindlamast kindel, et me kohtleme inimesi väärikalt, kui meil on teetööd. Näiteks kui algavad Paldiski maantee jalakäijate tunneli ehitustööd – seal on kenasti tagatud jalakäijatele, ratturitele, ühistranspordi sõidukitele, kõigile möödapääs. Jalakäijatele ja ratturitele on arvestatud seal eraldi liiklemisrada, ei suunata neid kuidagi mitmesaja meetri kaudu ümber ega midagi muud sellist.
Olete rääkinud, et linn võiks nõuda ehitajatelt ajutisi kõnniteid. Selliseid laiemaid, mis on ka suunaga tähistatud. Kas uus linnavõim sellega ka tegeleb?
Sellist asja kindlasti me hakkame nõudma, oleme nõudnud juba.
Siin on kaks asja. Teetööd, mis on kokku lepitud – ehituslepingud sõlmitud, vaidlustustähtajad möödas –, seal ei ole meil enam mingisugust hooba, juriidilist ega muud, võimalik kasutada. Selle tõttu oleme heale koostööle lootnud ja seda ka kohati saanud, kus vaja. Osas kohtades on juba ka lepingupartnerid seda ise teinud.
Näiteks eelmine või üle-eelmine nädal Kristiine viadukti all, käis natukene meediast läbi, oli ootamatult läinud Elektrilevi tegema avariilisi töid. Saanud selleks load. See oli vastuvõetamatu olukord, kus jalakäijad pidid minema sadu meetreid ringi, et pääseda viadukti alt Kristiine poole. Niimoodi ei kohelda inimesi. Oli ka näha, et inimesed astusid sõiduteele, sest inimesed ei taha lasta ennast niimoodi kohelda.
See põhjustas seal väga ohtlikke olukordasid. Kujutage nüüd ette, et teil laps või lapselaps tuleb koolist koju või läheb kooli – ees on ühtäkki pandud tee kinni ja ainus mõeldav võimalus on kõndida sadu meetreid ringi. Või kui olete vana inimene ja ainus võimalus nüüd on kõndida sadu meetreid ringi – nii ei tehta.
See avariiline Elektrilevi töö seal – sellest ei olnud minul aimugi enne kui see asi oli meedias, ja siis oligi ta juba tehtud. Sellistel asjadel ei ole me veel saanud sabast kinni. Aga kindlasti töötame selle nimel, et kui tuleb ka selliseid avariilisi asju, mida me ei lepi pikalt ette, vaid mis sõltuvadki koostööst erinevate linnaametite ja tehnovõrgu valdajate vahel. Selle nimel kindlasti töötame. Need muutused nähtavasti üleöö ei tule ja ainult meist ei sõltu.
Olete varasemale linnavalitsuse nõrka teavituskampaaniat ette heitnud. Nüüd jällegi hakatakse kesklinnas tänavaid sulgema, näiteks Kreutzwaldi tänav läheb osaliselt kinni. Kuidas te ise enda kampaaniat kommenteerite? On kampaania teistmoodi toimunud kui eelmisel linnavalitsusel?
Kreutzwaldi tänav on hea näide eelmise linnavalitsuse meile tehtud kingitusest. Seal on tarvis teha torutöid maa all, maa peal midagi muutmisele kahjuks ei lähe. Täpselt samamoodi pannakse asfalt sinna tagasi. Me ei loo mitte mingisugust uut kvaliteeti – paremat tänavat, rohkem rohelust, turvalisi kõnniteid, eraldi rattateed. Sellest on kahju. See on kasutamata jäänud võimalus.
See tuli meile üllatusena, et nüüd veel enne jaanipäeva on nende töödega vajalik pihta hakata. Seal meil ei olnudki midagi muud öelda kui tutvuda olukorraga ning kuna tööd olid juba kõik planeeritud ära – need on pikad, mahukad, keerulised tööd. Selleks et inimestel oleks olemas voolav vesi, toa soe ja ka jahutus, siis meil ei olnud mõistlik sellest keelduda.
Selliseid üllatusi on veel mõnda aega arvatavasti tulemas. Pange nüüd tähele – linnal ei ole olemas täit ülevaadet eri ametite ja tehnovõrkude valdajate peale, millal selliseid olulisi – olgu väikseid või natukene suuremaid – tehnovõrgutöid on vaja teha.
Kindlasti me teame miskit, mis on tulemas. Näiteks see Suur-Ameerika, mis sai ka mainitud. Aga selliseid väikseid üllatusi – meid on hoiatatud – võib tulla kuskilt linna südalinnast veel, kuid need jäävad väheseks, sest tulevikku saame juba meie siin planeerida. Mis tähendab ka paremat kommunikatsiooni. Mis tähendab, et kui meie teame, et näiteks järgmisel suvel või kevadel on kuskil tarvis vahetada ära mõni toru, siis me teeme ka projekti, mille tulemusel teeme tänavaruumi paremaks samamoodi. Sellepärast, et me juba selle asfaldi seal lahti kord võtame.
Ma võin tuua ühe näite – Paavli tänav. Esimesel töönädalal ehk aprilli keskel sain teada, et Paavli tänaval, kui aktsiaselts Tallinna Vesi oma tööd ära teeb, pannakse uus asfalt samamoodi sinna tagasi. Küll sellest oli kahju. Uurisime, mida on võimalik teha, et me saaksime kasvõi kõnniteed sinna rajada, seda kõige elementaarsematki asja. Kõik lepingutähtajad, kooskõlastused – kõik oli juba möödas, me ei saanud midagi edasi lükata ega tagasi võtta. Uurisime veel, kas me saame rahastust pakkuda keskkonna ja kommunaalameti poolt aktsiaselts Tallinna Veele, et nood saaksid kohendada projekti ja ehitada kõnniteed – ei saa, sellist asja ei tohi enam sellises etapis teha. Tellisime veel väljastpoolt maja õigusanalüüsi, et olla selles ikka täiesti kindel.
Üle jäi ainult Tallinna Veega läbi rääkida. Mul on äärmiselt hea meel, et Tallinna Vesi sai asjast aru ja meil koostöö sujus sedavõrd, et kui nüüd suvel hakkavad nad Paavli tänavaga pihta, teevad oma tööd ära ja nad teevad sinna kõnnitee, nad isegi teevad sinna valgustuse. See on suurepärane näide sellisest koostöövaimust ja paindlikkusest, kus saab asjad ära aetud ja saabki linna paremaks.
Teie jutust jääb mulje, et eelmisest valitsusest jäi palju sellised nii-öelda kingitusi, mis tulevad ootamatult nii teile kui ka linna elanikele. Kas linnavalitsus muudab selle tõttu enda teavituskampaaniat? Teete sellise erakorralise teavitussüsteemi juhuks, kui peaks jälle mõni ootamatus ilmnema, et sõnum inimestele kohale jõuaks ja nad ei peaks endalegi üllatuseks hommikul teel tööle näiteks 200-meetrist ringi kusagil tegema?
Meie oleme nüüd alustanud suviste teetööde teavitustega – esmaspäeval pressikonverentsil, seejärel pressiteated ja sotsiaalmeedias käib samuti töö ning räägitakse kohapeal kohalike elanikega, korteriühistutega, äridega. Me oleme vaeva näinud ja näeme veel vaeva, et inimesed teaksid, olgu suurema või väiksema teetöö puhul, et asi tuleb – mida see tähendab, kuidas saab ringi sõita või liikuda ja kuidas ühistransport on korraldatud. Liiklusskeemid – visuaalsed, selged, suured ja värvilised, et oleks tavalisele inimesele ka aru saada, et kuidas, kust, kuhu ja millal.
Oleme juba alustanud ja kindlasti jätkame väsimatult seda meeldetuletamist ja korrutamist, arvatavasti tüütuseni. Aga muud moodi ei saa. Sellepärast, et kui meie eesmärk on, et inimestel oleks võimalikult hea ja toimiv linn ka sellel ajal, kui on teetööd, siis on meil vaja hoolitseda linnana selle eest, et see sõnum oleks kindlalt kohale jõudnud. Kordamine on tarkuse ema. Siinkohal oleme alustanud juba selle kommunikatsiooniga, et teha seda paremini sisukamalt, mahukamalt, pikemalt ette ja jätkame sellega.
Kommunikatsiooni alla käib kindlasti see, et autoliikluse koormust suvel linnas vähendada. Kuidas see siiamaani välja on näinud ja mis te siis teete teistmoodi, et autosid suvel linnast eemal hoida?
Liiklusskeemid mistahes teetööde puhul, on need linna enda või tehnovõrgud. Tehnovõrgu haldajad liiklusskeemid alati koostavad ning need kinnitab või lükkab tagasi Tallinna transpordiamet. Liikluskorraldus on alati transpordiameti teha.
Minu soovitus on, ja seda soovitust ka me veel kindlasti jagame, et kellel vähegi suvel võimalus linnas liigelda ühistranspordi või rattaga – palun mõelge autojuhtide peale, kes autota ei saa, ja liikuge ühistranspordi või rattaga, kui te saate. Siis on meil vähem ummikuid ja need, kes autoga peavad saama sõita, ka neil on siis parem.
Ütlesite eelmise linnavalitsuse kohta, et linn oleks saanud teha paremat koostööd erinevate mikromobiilsusettevõtetega, näiteks Boltiga – kohe kui algavad teetööd, siis tuleks tuua tõukerattad massiliselt tänavatele. Kuidas te ise olete seda täitnud?
Olen kohtunud Boltiga nende initsiatiivil ja oleme arutanud võimalikku koostööd. Mul on väga hea meel, et meie koalitsioonilepingus on selgelt kirjas, et me loome Tallinnasse rattaringluse.
Rattaringlus, nagu ta on toiminud New Yorgis, Brüsselis, Helsingis ja mujal, annab suurepärase võimaluse inimestel jõuda paremini ühistranspordipeatustesse aasta läbi, annab võimaluse suvel teetööde ajal paremini liigelda. Me oleme asumas selle juurde, et arutada, kuidas me erasektoriga koostöös sellist rattaringlust luua saame. Ma ei oska veel öelda, milline kombinatsioon see on tõukeratastest – Boltist, Tuulest – või Tartu moodi rattaringlusest.
Juba järgmiseks suveks on täiesti võimalik ja vajalik, et me oleme loonud selle rattaringluse koostöös erasektoriga. Rattaringluse, mis ongi siis osa Tallinna ühistranspordisüsteemist, mille abil oleks inimestel võimalik vältida võimalusel neid kohti, kus on teetööd, kust autoga oleks ebamugav läbi või ümber pääseda. Me oleme töötamas pikaajalise lahenduse nimel.
Need on eelmise linnavalitsuse hanked, mis teile nüüd üllatusi valmistavad. Mida uus linnavalitsus planeerib tulevaste hangete puhul teistmoodi korraldada?
Teetööde puhul on äärmiselt oluline mõista, et millist tänavat me loome. Igal tänaval on alati ruumi. Küsimus on, kuidas me seda ruumi jaotame. Sellest sõltub otseselt, kas meil on tulevikus rohkem ühistranspordikasutajaid, jalakäijaid või rattureid.
Kuna kliimakriisiga kohaneda on tarvis. Meil on liiga palju autosõitu ja kõik autod ei mahu ära, siis autojuhtide ja teiste kõigi linlaste huvides on äärmiselt oluline, et edaspidi me teeme tänavaid ja teetöid selliselt, mis vastavad Tallinna arengukavadele nagu kliimakava, Tallinn 2035 ja teised strateegiad.
Nõnda ongi meil suurepärane võimalus ehitada kaasaegne tänavaruum kohtadesse nagu Hipodroomi ristmik, Tulika tänav, Lauteri ja Lastekodu – Lastekodu küll on eelmiselt linnavalitsuselt, aga see saab olema esimesi pääsukesi just niisuguse hea uue tänavaruumiga. Tehnika tänavale jalgrattatee sõiduteest eraldi, puuallee ja raudtee vahele. Tunnelid… Eks neid uudiseid, ma loodan, et tuleb veel. Meil on poolteist aastat aega. Teetööde jaoks see aeg väga pikk ei ole.
Miks Tondi ülesõidu ehitus nii kaua on aega võtnud? Ligi poolteist aastat.
Tondi ehitus on graafikus. Ma mõistan ja oleks isegi tahtnud väga, et see oleks varem valmis saanud. Mulle on öeldud inseneride poolt, et linnavalitsusest sõltumata, betoon kuivab sama kiiresti.