Euroopa Parlamendi järgmine võimukokkulepe on veel ebaselge
Europarlamendis säilitasid enamuse tsentristid, kuid juhtpositsioonide võitmine ei saa olema kerge. Kuigi on tõenäoline, et jätkab senine koalitsioon, ei ole võimatu, et sinna lisandub ka teisi poliitilisi jõudusid.
Euroopa Parlamendi ennustatavas koosseisus kaotasid eelmiste valimistega võrreldes enim kohti liberaalid Renew Europe fraktsioonis ning Rohelised. Pisut suurendasid oma kohtade arvu Euroopa Rahvapartei (EPP) ning paremradikaalsed Identiteet ja Demokraatia (ID) ning Konservatiivide ja Reformistide grupid.
Europarlamendi nii-öelda suureks koalitsiooniks on endiselt hääled koos ehk komisjoni selja taha saavad Euroopa Parlamendi tehtud värske prognoosi järgi ka pärast neid valimisi koonduda Euroopa Rahvapartei, Renew Europe ja sotsiaaldemokraatide fraktsioon. Kokku oleks neil 720-kohalises parlamendis 400 kohta.
Kuigi on tõenäoline, et jätkab senine koalitsioon, ei ole võimatu, et sinna lisandub ka teisi poliitilisi jõudusid.
Hetkel, mil Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kõnet pidas, oli selge, et Euroopa Rahvapartei võitis valimised suurelt. Ent on ebaselge milliseks kujuneb järgmine võimukokkulepe Euroopa Parlamendis.
"Terve kampaania jooksul töötasin selle kallal, et ehitada laia ja efektiivset euroopameelsete jõudude enamust," lausus von der Leyen. "Minu eesmärk on seda teed jätkata nendega, kes on euroopameelsed, ukrainameelsed ja toetavad õigusriigi põhimõtteid. Homsest algab see töö uuesti peale."
Seega läheb von der Leyen kosja praegusele koalitsioonile ehk sotsialistidele ja liberaalidele. Samas võib vaja minna ka roheliste või konservatiivide ja reformistide hääli, kes senise poliitika suhtes on väga erimeelt.
Euroopa Roheliste esikandidaat Bas Eickhout ütles, et paremäärmuslased ei ole huvitatud roheleppe seadusandlusest.
"Paremäärmuslased ei ole huvitatud roheleppe seadusandlusest. Kui vaadata viimast viit aastat, siis nad pea alati hääletasid kõigi roheleppe osade vastu. Seega arvan, et keskvälja erakonnad peavad koos seisma ning töötama roheleppe kallal," sõnas Eickhout.
Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni esindaja Jan van Overtveldt sõnas, et rohelepe vajab kohendamist.
"Rohelepe vajab kohendamist. Kõik, kellel on sellele realistlik vaade, peavad mõistma, et endise komisjoni voliniku Timmermansi ettepanekute sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi tuleb mõista ning poliitiliselt teadustada. Loodame, et selles plaanis saab rohelepet tõesti kohendada," ütles Overtveldt.
Kui von der Leyenil peaks kummagi fraktsiooniga läbirääkimised ebaõnnestuma, võib ta kaotada senise koalitsiooni toetuse.
Sotsialistide esikandidaat Nicolas Schmit ütles, et sotsiaaldemokraadid on avatud kõigile demokraatialikele jõududele.
"Sotsiaaldemokraatide seisukoht on väga selge. Oleme avatud kõigile demokraatlikele jõududele. Nagu ka oleme suletud kõikidele, kes tahavad Euroopat lammutada, olgu nendeks Konservatiivid ja Reformistid või ID. Aga kõikidele demokraatlikele jõududele – nendele, kes jagavad Euroopa väärtusi ja kes tahavad ehitada tugevamata Euroopat – oleme avatud," sõnas Schmit.
ERR-i Euroopa korrespondent Joosep Värk rääkis "Aktuaalses kaameras", kuidas võivad jaotuda kõrged ametikohad Euroopas.
"Kui vaadata seda, millise tempoga on hakanud Euroopa Rahvapartei esikandidaat Ursula von der Leyen koalitsioone moodustama, siis jätab see mulje, et ta on veendunud, et järgmisel esmaspäeval toimuval Euroopa Ülemkogul ei ole tal probleeme sellega, et ta nimetatakse järgmiseks Euroopa Komisjoni presidendikandidaadiks," ütles Värk. "Ta pigem muretseb selle pärast, mis saab parlamendis. Kas ta saab seal oma 361 häält kokku."
Värk märkis, et sarnases olukorras on ka Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola. "Sarnane distants on joosta ka Euroopa Parlamendi presidendil Roberta Metsolal, kelle puhul Ülemkogu midagi ei otsusta, aga tema muretseb ka, kas saab oma hääled parlamendis kokku."
Värk rääkis, et Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja kohale pakutakse endiselt Taani peaministrit Mette Frederikseni, Portugali endist peaministrit Antonio Costat ja ka Hispaania peaministrit Pedro Sanchezi.
Kõrge välisesindaja koht, mis võiks minna Renew'le ehk liberaalidele – sinna on pakutud näiteks Belgia peaministrit Alexander De Crood, ütles Värk.
Värk rääkis, et viimane info on see, et ühe suure riigi suursaadik oli esmaspäeval enda riigi ajakirjanikele öelnud, et kokkulepe selleks, et Kaja Kallas võiks selle koha endale saada, on tegelikult juba väga lähedal. "Aga see on tänane seis, minna on veel nädal ja ajalugu näitab, et tavaliselt need kohad ei ole ikkagi nii hästi ennustatavad," lisas ta.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"