Rail Balticu projekt on Eesti jaoks kolm korda kallimaks läinud, mille tõttu on 2,7 miljardit eurot veel puudu. Kui ehitada mõnel lõigul kahe raudteepaari asemele üks ning lükata peatuste väljaehitamist edasi või ehitada nende ümbrus välja järk-järgult, siis kahaneb puudujääk 1,8 miljardi euroni, selgub riigikontrolli vastavast ülevaatest.

Võrklaeva sõnul on võimalik osa puuduolevast summast katta Euroopa Liidu vahenditega. Sel juhul on katteta veel 900 miljonit eurot, mille võiks Võrklaeva sõnul katta trassil opereerima hakkav ettevõte. Lahendustena pakkus ta ettevõttele välja laenu võtmise ja börsile minemisega eraraha kaasamise.

Eesti, Läti ja Leedu riigikontrollide ühisaruandest selgub, et rongide ostmise kulu on märgitud välise osapoole kohustuseks ning sellist juriidilist keha veel ei eksisteeri. Samas näeb Võrklaev ühe võimalusena kasutada rongide ostmiseks Euroopa Liidust saadavaid rahasid.

Riigikontrollide ühisaruandest ilmneb ka probleem, et rongid ei pruugi 2030. aastal veel sõita, sest kaks aastat kulub hanke ettevalmistamiseks, neli aastat rongide tarnimiseks ja kaks aastat katsetamiseks. Michali sõnul on riigikontrollide hinnang konservatiivne ning võib eeldada, et eraoperaator jõuab rongidega kiiremini kohale.

Michali sõnul võiks eraraha investeerimisel olla huvi tuleviku tulude vastu. Samas väitis ta, et raudteeühendus oma olemuselt ei ole Eestis selline projekt, millega rajaja plaaniks jõukaks saada ning tegemist on sotsiaalmajanduslikult vajaliku ühendusega. 

President Alar Karise püstitatud küsimusele, kas Rail Balticu projekti poolelijätmine oleks ka võimalus, vastasid nii Michal kui ka Võrklaev eitavalt.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul kaotati projekti algusfaasis palju aega ja raha ning ei oldud protsessis konstruktiivsed. "Projekti ei ole aja jooksul hästi juhitud ja me kaotame raha, sest seda ei ole hästi tehtud," sõnas ta. Veel 2021. aastal oldi kindlad, et projekt valmib 2025. aastaks. 

Üldiselt on Eestis Rail Balticu projekt võrreldes Läti ja Leeduga hästi edenenud. Eestis peaks aasta lõpuks olema ehitusjärgus 74 kilomeetrit trassi ning lepingutega kaetud täiendavad 105 kilomeetrit. Leedus on vastavad numbrid 29 kilomeetrit ja 77 kilomeetrit. Lätis on lepingutega kaetud 200 kilomeetrit.

President Alar Karis arutas kolmapäeval Rail Balticu teemat nii riigikontrolör Janar Holmi kui ka Michali ja Võrklaevaga. Neliku pressikonverentsi saab vaadata juuresolevast videost.