"Alates 2023. aasta riigikogu valimistest ei ole Eesti valitsuspoliitikud enam langetanud hädavajalikke riigikaitsega seotud otsuseid. Minu arvates on risk sellega seoses läinud liiga suureks. Minu töö kantslerina on laias laastus ellu viia seda poliitikat ja neid otsuseid, mida poliitikud soovivad, ja see on see koht, kus minu vaated riigikaitse arendamisega on paljudes asjades erinevad sellest, mis tuleb meie poliitikutelt," ütles Salm Delfile antud intervjuus lahkumisotsust põhjendades.

Ta tõi välja, et on koos samuti peagi ametist lahkuva kaitseväe juhataja Martin Heremiga rääkinud nüüdseks juba pool aastat avalikult asjadest, millest tavaliselt räägitakse väga ettevaatlikult ja akendeta ruumis ehk sellest, mis puudutab puudujääke osas, palju meil laskemoona vaja on.

"See summa on umbes 1,6 miljardit eurot. Hädavajadus, absoluutselt kriitiline asi, mis tuleb Eestis ära teha. Tõsi on see, et me ei ole sellele poliitilist toetust leidnud ja seda otsust ei ole sündinud," rõhutas Salm, lisades, et tema hinnangul on see asi, mis tuleks kindlasti ära teha ja millega me oleme juba hiljaks jäänud.

"Samuti arvan ma, et Eesti inimeste ja meie liitlaste jaoks on puudu pikaajalisest, usutavast ja inspireerivast visioonist, mismoodi me Eesti riiki ja Euroopa maailmajagu kavatseme kaitsta, mis me selleks teeme ja just nimelt mida meie teeme esimeses pöördes, mitte mida kõik teised peavad tegema."

Salm oli kriitiline ka riigikogu riigikaitsekomisjoni suhtes. "Mõni nädal tagasi oli meil riigikaitsekomisjoniga kohtumine, kus komisjoni esimees sõnastas vastusena meie esitletud laskemoona puuduse peale, et see tegelikult ei olegi Eesti ülesanne, vaid hoopis liitlaste ülesanne," kirjeldas Salm ja lisas: "Ma ei ole sellega sisuliselt nõus."

Intervjuus Postimehele ütles Salm samast laskemoona hankimise vajadusest rääkides: "Ometi on Eesti de facto otsustanud, et me neid asju täna ei tee. See lihtsalt peab muutuma, muidu me oleme täpselt samas olukorras nagu 1939. aastal enne Teist maailmasõda."

Olukorra kriitilisuse kirjeldamiseks selgitas ta, et praegu Eestile vahetut sõjalist ohtu pole, sest Eesti piiri taga paiknenud Vene väed sõdivad Ukrainas.

"Kui Ukraina sõda peaks läbi saama või kui Venemaa otsustab need väeosad uuesti Eesti või Läti piiri taha tuua, siis see argument kaob ära. Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel. Selle vastu aitab ainult sõjaline usutavus, milles on veendunud nii Venemaa Föderatsioon kui ka meie inimesed," sõnas Salm.