"Suurim oht on praegu seotud sisepoliitiliste arengutega Euroopas ja Ameerikas, mitte sellega, et Venemaa võiks rünnata," ütles Saks kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Ta selgitas, et ehkki raudkindlat hinnangut Venemaa plaanidele anda ei saa, näitavad praegused andmed, et Venemaa on saatnud Ukraina vastu sõtta nii palju vägesid, et tal pole enam piisavalt üksusi mujal rünnakuid korraldada.

"Mida me näeme ja seda kinnitavad ka tänased Soome ja Norra luure avaldatud raportid – neid vahendas ka ERR – et Venemaal ei ole praegu võimekust seda (sõjategevust – toim.) laiendada Ukrainast ühelgi teisel suunal: ei läänesuunal, ei lõunasuunal, ei idasuunal. Läänesuunalt on viidud enamus vägesid Ukrainasse võitlema, nad on seal väga tõsiselt seotud, neid sealt niisama lihtsalt ära tuua ei saa. Selle tõttu me ei näe ka, et Venemaa teeks ettevalmistusi vahetuks sõjakäiguks siin läänesuunal mitte ühelgi tasandil. Aga ta avaldab väga tõsist survet hübriid- ehk infooperatsioonidega," rääkis Saks.

Suurim võimalus sõjaliseks kokkupõrkeks oleks tema hinnangul praegu Ukraina naaberriikide ja Venemaa vahel. "Praeguses olukorras on kõige halvem juhusliku eskalatsiooni oht Poola ja Rumeenia suunal, kus Venemaa ründab Ukrainas ja võib juhtuda, et mingi sündmus läheb kontrolli alt ära," tõdes ekspert.

Saks rääkis saates ka äsjastest valimistest, Eesti sisepoliitikast ja kaitsekuludest.

Vene raketivarud kahanevad

Saks ütles ka, et kui ta on sõja algusest ennustanud, et Venemaal saavad peagi raketid otsa, siis kohati on ta olnud liiga optimistlik, kuid laias laastus on tal õigus.

"Selles mõttes, et kui Venemaal oleks rakette piisavalt, siis nad kasutasid neid igapäevaselt. Nad kasutavad igapäevaselt ühte-kahte raketti, mõni päev ei kasuta üldse. Aga raketirünnakute lained on jäänud väga harvaks, mis tegelikult tähendab seda, et Venemaal ei ole ka rakette," rääkis ta.

Saks selgitas, et Venemaa sõjapidamise doktriin näeb ette kaugrünnakutega vastase õhutõrje allasurumise ja seejärel lennuväe rünnakud vaenlase tagalas.

"Kõike seda pole Venemaa suutnud teha, rakettide osas nad läksid tõenäoliselt sõja alguses liiga hoogu ja neile on alles jäänud strateegilised raketid, kontinentidevahelised tuumarelvakandjad," tõdes ta. "Aga praegu kõik märgid näitavad, kui Ukraina on vaadanud ka kätte saadud raketirususid iga rünnaku järel, siis need on alati värskelt toodetud, mis tõendab seda, et Venemaal on rakettidega tõsine probleem. Nii et need varud on ikka väga napid, mida nad kasutavad ja nad kindlasti kasutaksid rohkem, sõdiksid teistmoodi, kui neil selleks vahendeid oleks."

Küsimusele, kas Venemaa, mis mõnikord on korraldanud rünnaku umbes saja raketiga, suudaks sama teha ka 300-400 raketiga korraga, vastas Saks, et hetkel ta seda ei suuda.

Kaitsekulude teema hindamiseks on rohkem infot vaja

Kommenteerides Eesti kaitsekulude teemat, mille tõi laiemalt avalikkuse ette oma lahkumisest teatanud kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, ütles Saks, et tal puuduvad selle teema igakülgseks hindamiseks piisavad andmed.

"Ma olen selles osas natukene nõutu, sest selle konkreetse summa puhul, millest siin räägitakse, on vaja näha tervikpilti, et mis on see riigikaitseplaan. Ma isegi ei räägi riigikaitse eelarvest, mis ridadel need rahad kuluread, aga olulisem on teada, mis see pikk plaan on, mida täidetakse. Siin on keeruline olukord, kus suurem osa plaanist ei ole avalik ja selle tõttu on väga raske hinnata, mis vajadus on see 1,6 miljardit, kas see on ühe aasta jooksul või mõne aasta jooksul, mis see vajadus on," rääkis Saks. Samas lisas ta, et usub, et see ei ole saa ka "päris mull" olla.

"Ma ei tea, mis need vajalikud [laskemoona] kogused, kui palju neid siis tegelikult vaja on, seda peabki sõjaväelane hindama. Aga tegelikult peab vaatama seda riigikaitset nagu tervikuna," jätkas Saks. "Ja ka nendel kulutustel ei ole teatud tingimustel mitte mingisugust mõtet, kui muud elemendid, mis on riigikaitseks vajalikud, on täitmata. Ja selle tõttu ma ei tahagi hinnata ja ma ei ei olegi võimeline hindama seda, kas 1,6 miljardit on usaldusväärne number ja mis kontekstis ta seda on," tõdes ta.

"Mina arvan, et ei ole päris kohane tormata ummisjalu nüüd seda 1,6 miljardit kokku laenama kulutama, enne kui ei ole veendumust nendel poliitilistel otsustajatel, kes seda teevad," rõhutas Saks. Tema sõnul tuleb selle vajaduses esmalt ära veenda valitsuse liikmed ja siis parlamendis need, kes selle otsuse peavad heaks kiitma. "Avalikkuse veenmine on ka oluline. Aga niimoodi päris nagu põrsast kotis, mina ei ostaks ja selle tõttu ma ei tahaks võtta seisukohta, et kummal siin nüüd siis õigus on," rääkis ta.

"Ja tuleb vaadata ka seda, et aeg muutub. Võib-olla on kaitseväel vaja hoopis mingeid teistsuguseid võimeid. Ka Ukraina sõjas me näeme, et on üks element, milles Vene armee on praegu kindlasti parem, kui ta oli enne Ukrainasse sissetungi algust – see on drooni kasutamise võimekus. Esimene asi, kui mina oleksin minister, siis ma küsin kaitseväelt, kas teil droonikaitse arendamise plaanid, näidake mulle, kuidas me kaitseme end selle õhuohu eest, mida siiamaale kindlasti pole tõsiseltvõetavalt arendatud," tõi Saks välja veel ühe aspekti Eesti kaitsepoliitikas.

Parempoolsete liige Saks kritiseeris ka peaministriparteid Reformierakonda, mis pole suutnud kaitsekulude teemal puhkenud konflikti lahendada.

"Ma vaatan seda natuke laiemalt, aga Reformierakond kindlasti vastutab selle eest, mis toimub praegu valitsuses ja riigikaitses, kuna neil on kaitseministri koht ja peaministri koht. Need kaks kohta defineerivad kindlasti suures osas ära, milline on Eesti kaitsevõime areng nii praegu kui järgnevate aastate jooksul," rääkis ta. "Mis on natukene halvasti läinud ja mis on tõesti nüüd Reformierakonna probleem, on see, et üldiselt on riigikaitse olnud siiamaale enam-vähem parteideülene konsensusliku otsustuse teema ja seda on suudetud käsitleda viisil, mis ei ole muutunud sisepoliitilise kähmluse osaks. Kui see nüüd muutub, kui riigikaitse teema muutub poliitilise võitluse teemaks, siis on juhtunud midagi, mis on tõesti väga halb. See on Eestis üsna pretsedenditu ja see ei tohiks kuidagi nii olla," leidis Saks.

Kohalikel valimistel kandideerida ei plaani

Kommenteerides talle Euroopa Parlamendi valimistel antud ligi 12 400 häält, ütles Saks, et ehkki nii talle kui ka kogu Parempoolsete erakonnale antud häälte hulk oli positiivne, ei saavutanud nad siiski eesmärki võita üks mandaat.

"Ma ei taha öelda, et ma pettunud olen. Ma ei tea, mis see õnn selles küsimuses üldse oleks, aga ei saa olla rahul sellega, et erakonna nimekiri ei saanud seda ühte mandaati, mis oli meie eesmärk," märkis ta.

Ta lisas, et võib-olla peavad Parempoolsed ka oma sõnumeid veelgi enam selgitama.

"Eks meil erakonnas on vaja seda olukorda veel natuke seedida-analüüsida. Tagantjärele vaadates tulevad võib-olla natukene paremini meie vajakajäämised esile. /---/ Mina ütleks, et järeldus peaks olema see, et ju siis meie erakonna valimisprogramm veel ei kõneta veel piisavalt palju inimesi. Me peame pakkuma neile tugevamat või selgemat visiooni. Ma ei arva, et me ei peaks hakkama disainima ennast väga üksüheselt iga valija järgi, kes on ju väga erinevad teadupärast, vaid ikkagi nagu oma programmi paremini läbi töötama ja mõtlema, et kuidas seda siis paremini kommunikeerida," rääkis ta.

Küsimusele tema poliitiliste ambitsioonide kohta ütles Saks, et näeb seda eelkõige koos Parempoolsete erakonnaga ning isiklikult ühestki ametikohast ei unista.

"Ministriametist unistavad Eestis need, kellel pole selle ametiga varem kokkupuudet olnud. Ma olen seda piisavalt lähedalt näinud ja sellest unistada ei ole mõtet. Üksi teha endale plaane pole mingit mõtet, kui Eesti 200 praegu siin näiteks on näha, et on sattunud suurde hätta just tänu sellele, et ta ei suuda oma meeskonda koos hoida ja mõnel teisel erakonnal on tekkinud siin valimiste järel see pinge, siis tegelikult on Parempoolsete puhul ikkagi see küsimus, et kas suudetakse moodustada selline tugev meeskond, kes suudab ka valimistel päriselt edu saavutada ja pakkuda oma visiooni, mida soovitakse ära teha. Ja kui ma suudan selles osaleda, kui see on ka minu jaoks selgelt atraktiivne ja huvitav, siis ma kindlasti olen valmis kaasuma. Aga et ma nüüd siin üksinda hakkan rähklema, seda kindlasti ei tule," rääkis ta. "Mul ei ole sellist plaani isiklikus karjäärimudelis või ambitsioonis, et ma pean kuhugi nüüd kindlasti riigikogu liikmeks või seal ministriks jõudma. Üks inimene selles töös ei, ei oma suurt tähendust," lisas Saks.

Küsimusele kandideerimisest kohalikel valimistel vastas ta: "Ei ole sellist plaani praegu. Ma elan Harku vallas ja see on praegu minu koduvald. Olen seotud veel paari kohaga Eestis, kust ma olen pärit või rohkem toimetan. Aga ma ei ole teinud enda jaoks sellist plaani praegu.