EL-i tippametid on Euroopa Komisjoni president, ülemkogu president, välispoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Parlamendi president. Viimase puhul öeldakse välja ülemkogu eelistus. Kandidaadid on pärit Euroopa poliitilistest rühmadest.

Euroopa Liidu neli juhtivat ametit paneb paika ülemkogu, mis algab järgmisel nädalal. Seega 27. või 28. juunil selgub suure tõenäosusega, kas Kaja Kallas saab kõrge välisesindaja koha või mitte.

Siis peaks veel selguma, kas Ursula von der Leyen jätkab komisjoni eesotsas või saadetakse ta varumeeste pingile. 

Toimuva ülemkogu tõttu tõi Politico välja ka EL-i poliitika praegused jõujooned.

Viimastel valimistel sai esikoha konservatiivne tsentristlik blokk EPP, mille kandidaat von der Leyen on endiselt favoriit komisjoni presidendi kohale. Ka liberaalide kandidaadi Kallase šansid kõrgesse ametisse on head. Politico toob samas välja, et paremtsentristlik EPP on panuseid tõstnud ning tahab omale suuremat tükki pirukast, mis võis kaardid segi ajada. 

Küsimusi tekitab Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht. Selle peaks saama Portugali endine peaminister sotsialist António Costa. Politico kirjutab, et EPP tahab aga selle ametiaja pooleks teha, see tähendaks, et sotsialistid saaksid selle koha vaid kaheks ja pooleks aastaks. 

Politico kirjutab nüüd, et EPP samm ärritas sotsialiste, mis on Euroopa Parlamendi suuruselt teine fraktsioon.

Üks asjaga kursis olev ametnik ütles, et kui EPP oma tegevust jätkab, siis saab Charles Micheli (praegune ülemkogu eesistuja ja von der Leyeni väidetav vihavaenlane) unistus teoks ning von der Leyen ei saagi oma ametikohta kätte. 

Reaalseid alternatiivseid kandidaate komisjoni etteotsa aga pole, või vähemalt pole veel teada, kes võiks von der Leyeni asemel saada komisjoni etteotsa. Seega suure tõenäosusega üritatakse von der Leyeni ametisse määramine ikkagi ära vormistada. 

Üks von der Leyenile lähedal seisev EPP ametnik aga  hoiatas, et alati võib keegi veel käru keerata. Veel üks asjaga kursis olev ametnik ironiseeris samuti, et kui keegi tahab käru keerata, siis ta ei ütle seda tavaliselt ka ette. 

Vett võib segada veel parempopulistlikuks peetava Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni (ECR) liider ning Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

Meedia teatel pole Meloni rahul, et ta jäeti viimaselt tippametite jagamise arutelult kõrvale. Pole veel selge, kas Meloni ja tema kodupartei  toetavad von der Leyeni kandidatuuri. 

Samas EPP, liberaalid ja sotsialistid leiavad, et kuna ECR ei kuulu von der Leyenit toetavasse koalitsiooni, siis ei peaks Meloni osalema ka tagatoa läbirääkimistel. Meedias levivad aga väited, et Meloni tahab Itaaliale mõnda kõrget EL-i ametikohta. 

Tehniliselt ei vaja von der Leyen ka Meloni toetust. Samas analüütikud leiavad, et pole võimalik, et uus komisjoni president astub ametisse ilma Itaalia peaministri toetuseta.

Üks EL-i diplomaat hoiatas, et Meloni arvamust ei tohi kindlasti ignoreerida ning olukord võib kiiresti eskaleeruda, kui Roomaga nõu ei peeta. Veel üks EL-i ametnik ütles, et kuigi ECR-i ei kaasata europarlamendi  koalitsiooni, siis Meloni rolli ülemkogus austatakse. 

Kui ülemkogul saavad siiski EL-i tippametid jagatud, on pall Euroopa Parlamendi käes. Euroopa Parlamendi uus koosseis, kus on nüüdsest 720 liiget, tuleb kokku esimest korda 15. juulil. Esimesel istungil valitakse parlamendile president, kelleks peaks saama EPP esindaja Roberta Metsola. 

Millal parlament hääletab ametisse Euroopa Komisjoni presidendi, pole veel selge. Suure tõenäosusega toimub see hääletus juuli lõpus. Kui von der Leyen saab seal vajalikud hääled kokku, siis 1. novembri paiku peaks uus Euroopa Komisjon ametisse astuma. 

Koalitsioonil, mille moodustavad EPP, sotsiaaldemokraadid ja liberaalid, on praegu umbes 400 häält. Von der Leyen vajab 361 saadiku toetust. Mõned eksperdid aga eeldavad, et vähemalt 10 protsenti kavandatava koalitsiooni saadikutest ei hääleta von der Leyeni poolt. Seetõttu on võimalik, et lõpuks tuleb leida ikkagi mõni teine kandidaat Euroopa Komisjoni etteotsa.