"Olukorras, kus ortodontide arv on olnud viimase kümne aasta perspektiivis samal tasemel ja patsientide arv on mitmekordistunud, on see viinud pikkade ravijärjekordade ja turutõrkeni, mis vähendab ühiskonna heaolu," ütles konkurentsi haldusmenetluse valdkonna juhi Kadri Lepikult.

"Pikad ravi ootejärjekorrad piiravad toimivat konkurentsi ja takistavad patsientidel tegemast alternatiivseid ja endale kõige sobivamaid valikuid," ütles Lepikult.

Konkurentsiamet leidis oma analüüsis, et pakkumise suurust saab riik mõjutada valdkonda strateegiliselt juhtides. Riik saaks ortodontia tegevusala reguleerida suurendades ortodontia teenusepakkujate ringi ning ülikoolilt tellitakse suurem arv õppe- ja residentuurikohti.

Ameti hinnangul peab riik konkurentsiolukorra parandamiseks tagama piisava arvu teenusepakkujaid, mis mõjutaks ettevõtjad läbi tihedama konkurentsi korrigeerima hindu vastavalt turuolukorrale. Patsientidele peab olema tagatud võimalus saada konkureerivaid hinnapakkumisi ja langetada ratsionaalseid valikuid, kuid praeguses olukorras see võimalik ei ole.

Konkurentsiamet soovitas konkurentsiolukorra parandamiseks luua riikliku strateegilise visiooni ja kokkuleppe, et lahendada alapakkumisest tulenev turutõrge ja parandada konkurentsiolukorda.

Samuti oleks vaja tagada tasakaal ekspert- ja huvigrupi vahel, et poliitikad oleksid läbipaistvad ja suunatud tarbijate heaolule ning turutõrke vähendamisele.

Lisaks oleks analüüsi järgi vaja suurendada teenuse pakkumist, laiendades ortodontiateenuste tegevusala ja/või suurendades hambaarstiõppe ning ortodontia residentuurikohtade arvu Tartu Ülikoolis.

Pikad järjekorrad ortodondile mõjutavad enamasti lapsi, kellel pole hammaste asendi parandamiseks mõistlik oodata mitmeid kuid või aastaid.

Ortodondid ise leiavad, et järjekorrad on kunstlik probleem, sotsiaalministeerium on aga valmis arutama hambaarstide väljaõppe laiendamist, et ka nemad oleksid võimelised lihtsamaid ortodontilisi töid tegema.

Ortodontide palgad on meditsiinisektori kõrgeimad, keskmiselt 10 000 eurot kuus, mis ületab arstide keskmist palka 2,5-kordselt.

Konkurentsiamet korraldas 13. juunil ümarlaua, kus osalesid Eesti ortodontide seltsi, Eesti hambaarstide liidu, Tartu Ülikooli, terviseameti, tervisekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad. Kohtumisel arutati konkurentsiameti esialgseid järeldusi ja koguti tagasiside, mille põhjal täiendati lühianalüüsi.

Konkurentsiamet viis tänavu juunis läbi lühianalüüsi, et hinnata ortodontiateenuste konkurentsiolukorda Eestis. Analüüsi eesmärk oli tuvastada probleemid ja pakkuda soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.

Ortodont: konkurentsiameti fookus on vales kohas

Ortodontias ei ole probleem mitte alapakkumises, vaid kaardistamata järjekordades, sõnas Eesti ortodontide seltsi juhatuse liige Liis-Eleen Kalmer.

"Järjekorrad peaksid olema süstematiseeritud, kuid selle asemel helistab patsient praegu läbi kõik kliinikud, kus tegutseb ortodont või paneb ennast ortodondi juurde kirja digiregistratuuris. Tuleks aga luua ühtne süsteem [ortodondi juurde ravile pääsemiseks], siis saaksime ka teada, kui suur on see tegelik nõudlus. Praegu on konkurentsiameti fookus vales kohas," ütles Kalmer.

Kalmeri sõnul on ortodontide arv Eestis üle Euroopa keskmise, kuid ortodondid näeksid hea meelega, et ortodonte tuleks Eestis veel juurde. "See on aga küsimus Tartu Ülikoolile ja sotsiaalministeeriumile, kes peaks sellisel juhul suurendama ortodontide koolitustellimust," ütles Kalmer.

Varem on Kalmer öelnud, et kui riik soovib teenust laiendada ka hambaarstidele, vajaksid Eesti ortodontide seltsi hinnangul hambaarstid põhjalikku täiendõpet, sest vastasel juhul ei pruugi patsiendi või tervisekassa ehk meie kõigi kinni makstud kallis ravi osutuda tulemuslikuks.

Eesti hambaarstide liidu president Katrin Metstak on aga konkurentsiameti järeldustega nõus, et Eestis on ortodontiateenuste alapakkumine.

"Alapakkumine on: lapsed ei saa õigeaegselt ortodondi juurde – ja nüüd ütles seda ka konkurentsiamet," sõnas Metstak.

"Need hambaarstid, kes juba toimetavad turul, neid võiks hakata ortodontias rohkem koolitama, aga meil on juba ennast koolitanud hambaarste, kes seda teevad, kuid kes saavad terviseametilt ettekirjutusi selle eest," sõnas Metstak.

Terviseamet on võtnud endale selle hoiaku, et hambaarstil pole lubatud ortodontiaga tegeleda, sõnas Metstak.

"Seadus seda otse ei ütle, aga terviseamet tõlgendab seda selliselt. See takistus tuleks ära kaotada ja vaadata, kuidas asjad Euroopas toimivad. Miks me hoiame asja kinni, mis on täiesti kunstlikult kinni hoitud," sõnas Metstak.

"Sotsiaalministeerium on öelnud, et kui hambaarstid ja ortodondid omavahel kokku lepivad, et hambaarstid võivad seda teha, siis on seadust võimalik ka teisiti tõlgendada. Meie oleme olnud nõus kogu aeg kokku leppima, aga ortodondid meiega kokku leppida ei taha. Nad kardavad meeletult turukonkurentsi pärast. See on põhjus, miks seda kinni hoitakse," rääkis Metstak.

Metstak on nõus konkurentsiametiga ka selles osas, et turutõkke kõrvaldamine aitaks patsiendile hinna soodsamaks teha.

Konkurentsiameti lühianalüüsi kokkuvõte on leitav PowerPointi esitlusena konkurentsiameti kodulehelt.