Käesolevaks aastaks kinnitas Tartu volikogu linna eelarve suurusega ligi 305 miljonit eurot. Paar nädalat tagasi volikogu poolt vastu võetud lisaeelarve kasvatas mahtu ligi 321 miljoni euroni.

Lisaeelarve järgi suurenesid linna tulud seitsme miljoni euro võrra – peamise osa moodustavad sellest riigieelarveliste toetuste täpsustused. Kulud kasvasid aga üle kaheksa miljoni euro, suurim kasv on hariduse (1,9 miljonit eurot) ja sotsiaalse kaitse (1,7 miljonit eurot) valdkonnas.

Hooldereformi tõttu on sotsiaalvaldkonnast endiselt aga puudu vähemalt 1,6 miljonit eurot ja praegu pole selge, kust ja kuidas seda raha leida, tunnistas Tartu rahanduse valdkonna ja linnavarade abilinnapea Meelis Leidt (Isamaa): "Täna ennatlikult konkreetseid meetmeid me välja tuua ei saa, see on ennatlik."

Parem ei ole seis ka hariduse valdkonnas. Kuigi koostamisel olev hariduslepe pole lõplikku kuju saanud, lisaks haridusleppe praegune sõnastus linna arvutuste järgi puudolevasse rahalahtrisse veel nelja miljoni euro suuruse miinuse, ütles Leidt.  

"Juba praegu tähendab õpetajate palgatõusuga seonduvalt üks protsent palgatõusu Tartu linnale 300 000 eurot, sest me võrdsuse printsiibil hoiame magistrikraadiga lasteaiaõpetajate ja tugiteenuste osutajate palga samal tasemel, mis on koolides," märkis abilinnapea.

Seega tuleb linnal jätkuvalt otsida kokkuhoiukohti. Leidti sõnul on praeguseks linn müünud kinnisvara ja koondanud kümme ametikohta. Kokkuhoiuna võrdub vähendatud ametikohtade arv 200 000 euroga. Plaanis on veel kord üle vaadata linna majandamisega seotud kuluread. Säästu on toonud ka investeeringud tänavavalgustusse.

"Investeeringute abil on kokkuhoid tänavavalgustusest näiteks 450 000 eurot juba sellel aastal, sest läksime üle LED-valgustitele," märkis abilinnapea.

Samas kulub elektrikuludelt kokkuhoitud raha tekkinud lisakulutustele. Näiteks lumelükkamisega seotud lisakulud lähevad linnale maksma 413 000 eurot.

Investeeringute eelarve kasvab lisaeelarvega seitse miljonit eelarve, millest ligi 80 protsenti on seotud varem alustatud tööde jätkumisega ka käesoleval aastal. Linna laenujääk on üle 146 miljoni euro. Netovõlakoormus eelmisel aastal moodustas 46 protsenti, tõdes Leidt.

"Seadusega on lubatud 80 protsenti. Intressid on stabiilselt kõrged ja muidugi vähendavad investeerimisvõimekust," märkis ta.