Swedbanki esimese poolaasta puhaskasum oli tänavu 182 miljonit eurot, mis on 32 miljoni euro võrra vähem kui mullu samal perioodil. Võrreldes 2022. aastaga on kasum jäänud endiselt väga suureks: siis oli Swedbanki kogu aasta kasum 224 miljonit eurot.

Kui mulluse suure kasumikasvu taga oli peamiselt euribori tõusuga kerkinud intressitulu, mis kasvas aastaga lausa 150 miljonit eurot, siis tänavu vähenesid tulud võrreldes mullusega 10 miljoni euro võrra, põhjuseks lisaks intressitulude vähenemisele kindlustustulude vähenemine. Mullu samal olid panga tulud kasvanud lausa 192 miljoni euro võrra.

Puhas intressitulu vähenes kolme miljoni euro võrra, kahanemist põhjustasid suuremad hoiuste intressimäärad ja madalamad laenumarginaalid, märgiti pressiteates. Esimese poolaastaga maksti klientidele hoiustelt ligi 100 miljonit eurot intresse.

Laenude maht ja hoiused samas kasvasid: eraklientide laenumaht kasvas aastaga neli protsenti äriklientide oma kaheksa protsenti. Hoiused kasvasid seitse protsenti. Aasta esimese kuue kuuga väljastati eraisikutele uusi laene kogusummas 477 miljonit eurot (mullu samal ajal 521 miljonit) ja ettevõtetele 653 miljonit eurot (mullu 800 miljonit).

Kulud kasvasid Swedbankil aastaga 13 miljoni euro võrra, peamisteks põhjusteks personali, konsultatsiooni-, haldus- ja Swedbanki grupist sisse ostetavate teenuste kulude kasv. 

2024. aasta esimese kuue kuuga maksis Swedbank koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 54 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu. Juunis väljamakstud lisadividendide eest tasuti juulis täiendavalt 62,5 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu. Tööjõumakse maksis Swedbank AS koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 36,5 miljonit eurot.

SEB kasum vähenes aastaga 20 miljoni võrra

SEB Pank Grupp lõpetas 2024. aasta esimese poolaasta 93,9 miljoni euro suuruse kasumiga, mullu oli esimese poolaasta kasum 113,3 miljonit eurot.

SEB kasum langes võrreldes eelmise aasta sama ajaga seetõttu, et pank tegi erakorralise dividendimakse, märkis SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik.

Ka SEB kasum kasvas mullu järsult: 2022. aasta esimese poolaastakasum oli 42,9 miljonit eurot.

SEB tegevustulud ulatusid 183,1 miljoni euroni, mida on 13,6 miljoni võrra rohkem kui mullu. Kulud kasvasid samuti: tänavu esimese kuue kuuga olid need 42,9 miljonit eurot, mullu 37,2 miljonit eurot.

Tulumaksu maksis SEB esimese poolaastaga 50,7 miljonit eurot (2023. aasta esimesel poolaastal 18,1 miljonit eurot). SEB maksis 2024. aasta esimesel poolaastal kokku 64,7 miljonit eurot erinevaid makse.

Parik märkis, et esimest poolaastat iseloomustab eraisikute majandusaktiivsuse suurenemine – näiteks on kodulaenude võtmine suurenenud aastaga 25 protsenti. Inimeste hoiused kasvasid aastaga 6,5 protsenti ning eraisikute hoiuste maht läheneb SEB-s kolmele miljardile eurole.

Äriklientide majandusaktiivsus on võrreldes eraisikutega tagasihoidlik, lisas Parik. SEB äriklientide laenuportfell on kasvanud aastases võrdluses ligi neli protsenti ja on lähenemas seitsmele miljardile eurole. 

Eesti kommertspankadele oli mullune aasta erakordselt edukas: kokku teeniti ligi miljard eurot kasumit, mis ületab pikaajalist keskmist taset rohkem kui poole võrra. Swedbank ja SEB teenisid eelmisel aastal kokku üle 600 miljoni euro kasumit, mis oli 2022. aastaga võrreldes kaks korda suurem kasum.

Suurim tegur tulu kasumi kasvu taga oli euribori ja sellest tingitud intressimäärade kiire tõus.

Eesti Pank: pankade laenuportfelli kasv saab olema mõõdukas

2022. aastaga võrreldes on pankade kasumid Eestis endiselt väga suured, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Eesti Panga finantsstabiilsuse juht Jaak Tõrs.

"Pankade kasum on Eestis olnud viimasel 10 aastal keskmiselt umbes poolteist protsenti nende bilansimahust. Kui olid madalad intressimäärad, siis see oli umbes üks protsent, ja eelmisel aastal oli see üle kahe protsendi. Siis kui intressimäärad tõusevad, siis pangad saavad rohkem kasumit. Kui intressimäärad langevad, siis saavad pangad vähem kasumit," lausus Tõrs.

"Pankade käekäik sõltub suuresti sellest, milline saab olema Eesti majanduse areng järgnevatel kahel aastal. Eesti Pank on prognoosinud mõõdukat majanduskasvu. See ütleb seda, et ka (pankade) laenuportfelli kasv saab olema mõõdukas," ütles Tõrs.