Panga- ja kliendikaardid põhjustavad poodides turvaväravate valehäireid

Viimase pooleteise kuni kahe aasta jooksul on poodides sagenenud juhtumid, kus turvaväravad annavad kliendi kohta valehäiret. Turvasüsteeme tarniva firma esindaja sõnul põhjustavad probleemi uut tüüpi panga- ja kliendikaardid, mis teatud tingimustel turvaväravad aktiveerivad.
Osa inimesi on viimasel ajal saanud poes käies piinliku kogemuse osaliseks, kui kauplusest lahkudes või ka sisenedes turvaväravad valjult piiksuma hakkavad, justkui oleks tegu vargaga. Probleem esineb kõigis suurtes ketipoodides, aga ka väiksemates ärides.
Turvasüsteemide tarnega tegeleva ettevõtte Neto Baltic juhatuse liige Karl Lust ütles ERR-ile, et probleemi on täheldatud viimase pooleteise kuni kahe aasta jooksul, kuna NFC (Near Field Communication) kaarte on turule tulnud järjest rohkem.
Lust selgitas, et turvaväravad töötavad sagedusel, mis on erinev ühe panga- või kliendikaardi sagedusest, kuid mitu NFC-kaarti koos võivad tekitada sageduse, mis aktiveerib turvaväravad. "Kui kaardid on üksteise vastas rahakotis, võivad need teatud tingimustel moodustada sageduse, siis võib turvaväravale signaali anda," ütleb Lust.
Kuigi turvaväravate tehnoloogia on poodides üldiselt sama, võivad need erinevates poodides erinevalt häiret anda. "Põhjuseks, miks ühes poes turvaväravad reageerivad kaartidele, kuid teises mitte, võib olla see, et poes, kus turvaväravad ei reageeri, ei tööta need 100 protsenti nii nagu peaksid. Kuid sõltub väga palju ka kauplusest ja ümbruskonnast – mõnel juhul ei ole võimalik turvaväravaid täielikult tööle panna, sest näiteks ümbruskonnas on mõni tegur, mis mõjutab väravaid pidevalt signaale saates," selgitas Lust.
Lusti kinnitusel pole turvaväravate tehnoloogia muutunud viimaste aastate jooksul, aga uute NFC-kaartide kasutuselevõtt on toonud kaasa ootamatuid probleeme. "Väravate sagedus on alati olnud 8,2 MHz ja selles pole midagi muutunud," märkis Lust.
Rimi Eesti kommunikatsioonijuht Teet Koljal kinnitas, et valehäireid esineb aeg-ajalt, kuid sellised olukorrad lahendatakse kohe poes. "Meie töötajad on teadlikud, et selliseid olukordi võib ette tulla. Nad selgitavad klientidele, mis häire põhjustas, et ennetada tulevasi juhtumeid," rääkis Koljal.
Probleemi vältimiseks soovitab Karl Lust inimestel kasutada metallist kaarditaskuid. "Metallist kaarditaskud blokeerivad RFID (radio-frequency identification) signaale ja takistavad kaartide omavahelist sageduste segunemist, mis on peamine valehäirete põhjus. Veel võib abi olla kaartide eraldi hoidmisest või nende ümberpaigutamisest rahakotis," õpetas Lust.
Turvasüsteemide ettevõtted ei saa probleemi lahendamiseks Lusti sõnul omalt poolt suurt teha, sest see nõuaks muutusi kogus turvasüsteemis. "Turvaväravad töötavad kindlal sagedusel, 8,2 MHz, mis on neile juba algusest peale ette nähtud. Kui muuta väravate sagedust, siis peaksime asendama ka kõik kauplustes olevad turvaelemendid," ütles Lust.
Kuigi NFC-kaardid võivad turvaväravate valehäireid tekitada, on väravad endiselt oluline osa poe turvasüsteemist.