"Pealtnägija": kauplused ägavad pisivarguste buumis
Poevargused on niigi aastaid kõige levinum kuriteoliik, aga nii juhtumite arv kui ka kahjud aina kasvavad: justiitsministeeriumi statistika järgi oli tõus eelmisel aastal 39 protsenti, kaupmeeste sõnul isegi 100 protsenti ja kahjud ületasid kokku 15 miljonit eurot. "Pealtnägija" vaatas nende kuivade numbrite taha, et näha, kes vargil käivad.
Võiks arvata, et poetöötaja elu on üpris üksluine, aga kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ja kaupluseketi A1000 sisekontrolli juht Veiko Vares maalivad pildi pidevast kassi-hiire mängust, mida keskmine, omi asju ajav poekülastaja enda kõrval ei märka.
"Täna hommikul olukord Valgas, kus tuleb, varastab ninakarvatrimmeri ja maniküürikomplekti. Kui peale vaadata, täiesti korralik inimene, ei tundu olevat mingisugune alkohoolik ega mitte midagi. Tuleb poodi, lihtsalt võtab, paneb kotti," tõi Vares näite.
Asjatundjate sõnul tõusevad esile teatavad varaste tüübid. Esiteks, elu hammasrataste vahele jäänud või vaimse häirega tegelased, kes on mõnikord ka ametlikult süüdimatuks tunnistatud. Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse juht Raigo Prants nimetab neid delikaatselt abivajavateks isikuteks. "Kindlasti kõik muud psühholoogilise terviserikkega isikud, kes samamoodi iseendaga võib-olla kõige paremini toime ei tule," lisas ta.
"Nad tulevad, kui ta juba teab, et tal on nii halb olla, et tal ei ole võimalust selle pudeliga välja joosta või midagi, ta tuleb siia, keerab selle punni maha. Üks variant on see, et kas ta jõuab selle lõpuni juua ja joob nii palju, kui tal vaja on, või siis nii kaua, kui ta vahele jääb," rääkis Vares.
Teine nuhtlus on üle käte noortekambad, kes lõhuvad ja varastavad, aga keda on vanuse tõttu raske vastutusele võtta.
"Nädal tagasi oli olukord, kus neli noorukit siinsamas poes käisid, jagunesid kaheks pundiks. Ühed varastasid ära, jõudsid minema minna, teised varastasid, ei jõudnud ära minna. Jäid vahele, nendega suhtlesime ilusti, tulid vanemad järgi, kõik. Läks natuke aega mööda, seesama esimene kahene punt tuli uuesti tagasi. Jalutas terve selle poe läbi. Varastas 11 kingalusikat – teadmata põhjusel, miks –, ta varastas energiajooki, mida ta osta ei saa, ja varastas komme. /.../ Ja lõpuks, kui ta oli kinni peetud, tal oli nuga kaasas ja ta oli nii palju ülbe, et ta saatis kõik kukele, teda ei huvitanud mitte ükski kompromiss, vanematega suhtlemine, mingi asi. Me kutsusime politsei. Politsei tuli siia, ta naeris politseile näkku," kirjeldas Vares.
Pensionäridest vargad
Üllatavam probleemgrupp on pensionär-kleptomaanid ja pealtnäha viisakad pereinimesed. Näiteks tänavu 10. aprillil, poole kahe paiku päeval sokutas hallipäine proua Tallinnas Varraku tänava poes kotti kokku umbes kaheksa euro väärtuses puhastusvahendeid ja kõndis kassadest maksmata läbi. 24. aprillil libistas kallis brändijopes habemik taskusse kaks purki adžika kastet kuue euro väärtuses ja kõndis välja. Vaevalt, et nad lihtsalt unustasid maksta.
"Päris palju on ka inimesi, kes varasemalt ei ole varastanud, vähemalt mitte eriti palju, ja kes siis varastavad eelkõige iseteeninduskassadest," ütles Peil.
Kui varem oli varaste lemmik kange alkohol, siis viimasel ajal on menüüsse lisandunud üha rohkem tavalisi toiduaineid.
"See taluvõi väike pakikene, nagu ta on meil, kahe nädala jooksul kadus poest 60 pakki. See oli professionaalne pensionär, kes tuli ja võttis viie paki kaupa endale kotti. Ma ei kujuta ette, mida ta tegi. Kas ta tõesti oli nii agar küpsetaja. Aga see oli üks, kes vahele jäi seal. Teises poes oli ka 48 pakki," rääkis Vares.
Rubriigist "hunt lambanahas" on eriti kurioosne näide Viljandist, kus 20. detsembri hommikul, kella 11 paiku sattusid kaks prouat teineteisest sõltumatult vargile samasse poodi. Tumeda jope ja halli mütsiga daam tõstis ostukärusse muu hulgas šokolaadi, patsikumme ja palsamit ning sokutas need vargsi edasi käekotti.
Piimatoodete juures möödus ta heleda mütsi ja beeži jopega daamist, kes oli samuti vargil. Näiteks samal ajal, kui tumeda jopega naine kassajärjekorda jõudis, seisis beeži jopega proua tema taga ning libistas rahvasummas käekotti järjekordse artikli. Kui esimene oma paar ausalt ostetud asja ära pakkis, jätkas teine tiiru ja võttis salaja kaasa vorsti, šokolaadi, aga ka südametilkasid ning unetablette. Lõpetuseks napsas kassade juures veel ühe artikli, aga kassalindile asetas ainult paki verivorste.
Tegu on selgelt sarivarastega. 29. detsembri hommikul oli beež jope vahetunud tumeda vastu, aga sama daam oli tagasi. Saagiks langes taas šokolaadi ja südametilku. Hetkel, kui ta torkas kotti paki juustu, möödus saalitöötaja, aga varas säilitas külma närvi. Lõpuks maksis ta ausalt kuue toote eest, aga mitte käekoti sisu eest.
Juba tuttav tumedas jopes naine oli poes tagasi 4. jaanuari pärastlõunal – samade riiulite vahel ja samade tempudega, paar asja kärusse, paar asja kotti. Seekord oli aga naisel silm peal.
Kahtlasi inimesi jälgitakse mõnikord tund või kauem, sest üks asi on, et keegi paneb midagi kotti või tasku, aga rikkumine algab alles siis, kui ta maksmata väljub. Uksel ootas poe töötaja ja kui memm püüdis lahkuda, paluti koti sisu ette näidata. Ülejäänud külastajate eest kõrval, laoruumis kraamiski ta välja seekordse noosi – meeste tualettvee ja kaks maitseainepakki.
"Tavaline põhjendus, mis on – ma ei tea, miks ma seda tegin, rumalusest, lihtsalt võtsin ja tegin. Ei ole mingit sellist konkreetset, selget põhjust, et mul ei ole raha. Neil on raha ka, neil reaalselt ongi raha. Ma ütlengi, näitena võib sama asja tuua, et seesama inimene tuleb poodi, ostab muu toidukraami endale ära ja midagi ta peab varastama," selgitas Vares.
Faktidega silmitsi, nõustus memm kinni maksma nii kaks nädalat varem varastatud kauba kui ka seekordse saagi ja lasti minema.
Beeži jopega proua tõetund saabus kaks päeva hiljem, 6. jaanuari hommikul. Taaskord tuttav ring, kus äravahetamiseni sarnasel trajektooril ja käekirjaga kadus kotti jälle südametilkasid ja erinevat šokolaadi. Nüüd oli aga varas kaameraga avastatud. Kui ta asetas lindile maksmiseks ainult kaks toodet, oli poe töötaja turvamehega välisukse juures juba ootel ja pidasid ta kinni. Üllataval kombel aga eitas see daam nii praegust kui ka eelnevaid vargusi ning talle kutsuti politsei.
Põhjused: raskem majandusolukord, iseteeninduskassad ja karistuspoliitika
Sellistest pisikestest juhtumitest tulevad kokku üllatavalt suured numbrid. Justiitsministeeriumi statistika kohaselt fikseeriti eelmisel aastal Eestis 6060 poevargust, mis oli võrreldes aasta varasemaga 39 protsenti enam. Kauplejate sõnul on aga tegelikkus isegi hullem, sest suur osa vargusi tuvastatakse alles tagantjärele laoseisu kontrollides või lahendatakse kohapeal politseid kaasamata nii, et varas paneb kraami tagasi või maksab kinni.
Põhjuseid eraldi uuritud pole, aga asjatundjate sõnul on kasvu taga raskem majandusolukord, iseteeninduskassade levik ja ka väike hirm karistuste ees.
Alla 200-eurone vargus on väärtegu või – teisiti öeldes – alles siis, kui aasta jooksul kolm korda vahele jääd või varastad üle 200 euro, peab algatama kriminaalmenetluse. Samas on praktikas probleem kas või see, kuidas seda mustrit näha, kui väikese vargusega politseid üldse ei kutsuta.
"Riik ei saa teada enamikust vargustest. Kaupmehe jaoks selle varga taga ajamine, tema vormistamine, temaga tegelemine on kõik tööaeg, kulu ja kui see summa ei ületa paarisadat eurot, siis enamasti niikuinii politsei sellega ei tegele, prokuratuur ei tegele ja selles mõttes ei ole kaupmehel erilist mõtet üldse neid teavitada sellest, et see vargus on toimunud," selgitas Peil.
Lisaks kinnitas riigiprokuratuur mullu märtsis täiesti ametlikult ja avalikult, et poevargused koos mitmete teiste pisikuritegudega on vähem prioriteetsed, sest kõigega ei jõua tegeleda.
Peili sõnul kaotavad ainuüksi kuus suuremat toidukaupluste ketti Eestis aastas sel moel 2,5 kuni 3,5 miljonit eurot ehk kokku ületasid varguste kahjud tagasihoidliku hinnangu järgi 15 miljonit eurot.
Suurima kahju tekitavad sarivargad
Kõik osapooled on nõus, et kõige suurema osa kahjudest tekitavad sarivargad.
"See on sisuliselt nagu organiseerunud kurjategijad. Nad tavaliselt leiavad narkomaane, kes käivad päeva jooksul justkui tööl erinevates poodides. Igast varastavad. Mõnel on lausa ostunimekiri, mida varastada," rääkis Peil.
"Nende üheks eriliseks kriteeriumiks on see, et varastatakse alati korraga väga-väga suures koguses ja nendel on väga levinud sortiment ja tehakse seda siis edasi müümise eesmärgil," selgitas Prants.
Täpset statistikat, kes on Eesti kõige pidurdamatum sarivaras, on erinevatel põhjustel võimatu teha, aga üks kandidaat sellele tiitlile on 44-aastane korduvalt karistatud narkomaan Mark Jermakov.
"Ta on seda politsei kuuldes öelnud, ta on meile otse näkku öelnud – vahet ei ole, pange mind kinni, ma lähen istun ära, ma tulen välja, see on minu töö, ma varastan edasi," ütles Vares.
Kui peenematel puntidel on keerulisem rollijaotus, kus üks kurjam hajutab näiteks tähelepanu, või abivahendid nagu fooliumiga vooderdatud kotid, siis Jermakov on pigem sirgjooneline tüüp.
Näiteks mullu 2. mail ladus ta Varraku tänava poes algul korvi täis kalleid konjakeid ja siis tõstis küpsisteriiuli varjus noosi edasi õlakotti, krabas kaasa peotäie kaalukomme, näppis natuke erinevaid kaupu ja suundus millegi eest maksmata õue. Päev hiljem, 3. mail oli sinine suusamüts sama alkoholiriiuli juures tagasi. Seekord rändasid korvi viskid ja konjakid, mis sokutati edasi kotti pisut inimtühjemas kodukeemia sektsioonis.
"Ta ei ole nagu see inimene, kes võtab selle pudeli ja läheb tänava peal kellelegi müüma. Tal on olemas juba auto koos autojuhiga, kes teda veab ühest kohast teise. Ta tuleb siia poe juurde, tuleb sisse, teeb oma kiire ringi ära, asjad kotti, jooksuga minema autosse ja minema kohe järgmisse kohta," selgitas Vares.
27. mai õhtul tõstis Jermakov Õismäel korvi triiki täis viilusinki ja peekonit, varjas end posti taha ning ladus kõik kotti. Kusjuures isegi surudes ei mahtunud paar pakki ja tuli maha jätta. Seisis natuke kassa järjekorras ja siis kõndis välja nagu õige mees. Seekord oli sarivarast aga märgatud ja kui töötaja püüdis teda peatada, järgnes uksel rüselus ja kerge tagaajamine, kus naine hoolimata vaprusest alla jäi.
"Korduvalt prooviti takistada, ta füüsiliselt lükkas inimesi, töötajaid eemale. Ja meil oli ka öeldud, et kui ta tuleb, lihtsalt ärge endale midagi liiga tehke, kui ei allu, las ta läheb minema, kui me ei jõua teda kinni pidada, las ta läheb minema. Lihtsalt hirm on selle pealt, et see selline inimene, me ei tea kunagi, mida ta teha võib," rääkis Vaher.
Jermakov käib liialdamata vargil nagu tööl. Näiteks mullu juunis käis ta paaripäevase intervalliga Muraste Coopist üle ühe ja sama mustriga. Ta ladus alkoholiriiuli juures korvi kallit kärakat ääreni täis, kusjuures vähemalt ühel korral oli tal ka naine kaasas, kes pidas vahti. Siis siirdus ta aiatarvete osakonda, kus lõikas näpitsatega pudelitelt turvaelemendid maha, toppis noosi kotti ja viskas turvaelemendid samas minema. Mõnikord mõnikord ostab ta veel petteks kas jooki või jäätist ning kõnnib punnis seljakotiga välja. Vähemalt kahel korral on pilti jäänud, kuidas valvekaamera vaatevälja piirimail ootab teda kokkulepitud transport.
See on selgelt tööstuslik tegevus, sest samadel päevadel rüüstab ta ka teisi kauplusi Tallinnas. Kas või 11. juunil oli ta tagasi samas poes, kus kaks nädalat varem naistöötajaga maadles. Seekord oli seljakoti asemel suur kilekott, kus konspiratsiooniks sees riidehilbud. Pätt ladus koti triiki täis kohvi, kaltsud peale. Näppis hetke sefiiri ja siis otsustas, et sai veel vähe. Jälle möödaminnes peotäis komme ning suund välja.
Jermakov peeti lõpuks kinni juuni lõpus, tuvastati kokku üle 50 sarnase episoodi ja talle mõisteti tänavu veebruaris neli aastat vangistust, mis on viimaste aegade rekord. Ohvrite esindajate sõnul on see aga väga üksik erand.
Nii justiitsministeerium kui kaupmeeste liit lubavad peatselt välja tulla analüüsiga, kuidas probleemiga kõige tõhusamalt võidelda. Kauplejad räägivad muu hulgas tehisintellekti lahendustest, mis suudaksid tuvastada tuttavate varaste nägusid või kahtlasi käitumismustreid, aga selline jälgimine ei ole meil veel seadusega lubatud.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Pealtnägija"