Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis kukkus müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes neli protsenti, siis aprillis kahanemine mõnevõrra aeglustus.

"Müügimahu vähenemist mõjutasid aprillis enim toidukaupade kauplused, kus maht kahanes aastaga kuus protsenti," lisas Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes viis protsenti. Neist enim ehk 12 protsenti kahanes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Keskmisest enam ehk 11 protsenti vähenes müügimaht veel ka tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 9 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kaupluses.

Müügimaht suurenes seitse protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning kaks protsenti muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ning muuga.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes üheksa protsenti.

Märtsiga võrreldes vähenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügimaht kaks protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes maht eelmise kuuga võrreldes ühe protsendi.

Aasta nelja esimese kuu jaekaubandusettevõtete müügimaht langes 2023. aasta sama perioodiga võrreldes neli protsenti.

Ökonomist: pered otsivad viise raha kokku hoida

Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla ütles jaekaubandusettevõtete müügimahu langust kommenteerides, et kui mullu see stabiliseerus, siis tänavu esimeses kvartalis langesid mahud märgatavalt. "Esimese kvartali müük oli 1,9 protsenti väiksem kui neljanda kvartali müük, kui vaadata mahtusid ilma autodeta, ja lausa 5,4 protsenti väiksem, kui vaadata koos autodega. Suuresti oli tegemist käibemaksu tõusu mõjuga, sest mahuindeksid vähenesid umbes sama palju kui suur oli käibemaksu tõus," märkis ta.

"Langustrendis on kaks olulist ja märgilist kaubagruppi. Jätkuvalt on vähenemas toidukaupade tarbimine ja kestvuskaupade tarbimine," ütles Uusküla. "Kestvuskaupade puhul on võimalik sageli oste edasi lükata. Kui üldiselt peaks toidu tarbimine olema vähem tsükliline, sest tarbimise vajadus on stabiilne, siis Eestis on näha olnud kahe aasta jooksul 20 protsendi suurust langust ja toidulaua rikkalikkus sõltub märgatavalt majanduskonjunktuurist."

Uusküla lisas samas, et kuna palgakasv oli esimeses kvartalis tugev ning ületas hinnatõusu, siis ostujõud kasvab ning raha hakkab taas kogunema nii hoiustele kui jõuab tagasi poodi: "Aasta alguses toimunud langus ei peaks olema uue langustrendi algus, vaid kohanemine toimunud muutustega."