Uus koalitsioonilepe näeb ette päris olulisi maksutõuse ja kärpeid. Kuidas see mõjutab Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele?

Mõlemad on vajalikud, et saada tulud ja kulud üsna lähedale üksteisele, sest tegelikult eelarve jääb ikkagi miinusesse, aga ta jääb lubatud piiridesse. Olukord, kus me oleksime mitme miljardiga miinuses ja pidevalt pakuks välja uusi lahendusi maksude näol iga kuu, iga kvartal, mõjuks ilmselt majandusele ja kindlustundele veel halvemini. Kui vaadata erinevaid majandusindekseid, siis ebakindlus, etteaimamatus on majanduses väga suur mõjur juba praegu. Seetõttu tuleb paluda majandusvaldkonnalt ja inimestelt laiemalt mõistmist. Need otsused tehakse ette ära kolme aasta peale.

Eeskätt on need tingitud just kaitsevaldkonna kulude kasvust, mida me ju ise ei ole valinud sellises mahus kasvatada. Meie naaber on agressiivne, peab sõda Ukrainas, peab sõda laiemalt Euroopa vabaduse vastu. Nii et see kahtlemata on keeruline, aga parem on need otsused täna ära teha.

Ja kärped samamoodi. Avalikule sektorile sellises mahus kärpeid teha, kolm aastat, saab olema üliraske. See tähendab ikkagi, et töökohad kaovad, tähendab, et osad teenused tuleb koomale tõmmata. See on aus ära öelda ja loota, et inimesed seda usaldavad ja me saame edasi minna.

Ettevõtete kasum maksustatakse kahe protsendiga?

Ettevõtete kasum maksustatakse kahe protsendiga.

Kas kõrgharidus muutub osaliselt tasuliseks?

Me panime praegu ühise printsiibina kirja, et ülikoolid võiksid teatud erialadel küsida tasu. Kuidas see täpselt sisustatakse, millised reeglid on, seda me hakkame valitsuses sisustama. Tean, et näiteks Tartu Ülikool on sellist asja soovinud. Aga veelkord, täpsed printsiibid sõnastame valitsuses, sest näiteks sotsiaaldemokraatidel on oma ettekujutus, Eesti 200-l oma. Me paneme selle kokku.

Oli juttu riigiaparaadi tugevdamisest. Kas Keit Kasemetsast saab riigisekretär?

Keit Kasemets oleks väga hea riigisekretär. Kui tekib selline võimalus, siis mina kindlasti teda selles ametis näeks.

Majandusküsimused olid koalitsioonileppes eespool, kui kaitse tugevdamine. Kas see viitab millelegi? Ja räägiti ka kauge tegevusraadiusega relvadest, millega saaks tabada vaenlast ennetavalt tema territooriumil. Kas see sõnastus on põhimõtteliselt sama, millest rääkis endine kaitseväe juhataja Martin Herem?

Moona vajadus tuleneb ikkagi kaitseväe ja kaitseväe juhataja kirjeldusest, mis esitatakse kaitseministeeriumile, kes toob selle valitsusse. Ja täiendavalt rahastamegi lihtsamalt öeldes, jah, seda, millega saab lasta kaugemale ja täpsemalt. See tuleneb just Ukraina sõja kogemusest, mis kirjeldab, milliseid vajadusi meil võiks olla, millist moona on meil vaja. See lisamoona vajadus on tekkinud ju oma vajaduste ringi hindamisest. Ja lisaks rahastame ka siseturvalisust, piiri ehitamist, droonivastast võimekust ja kõike muud. Jah, ta langeb kokku sellega, mida kaitseminister, kaitsevägi ja sisejulgeolek soovivad.

Paljuräägitud maksuküüru kaotamine lükatakse nüüd edasi. Kas see otsus tegi valu ka?

Loomulikult. Eks kõigil tuleb võtta samm tagasi. Kui me maksuküüru kaotamist aasta võrra edasi ei lükkaks, siis 2025. aastal me ei suudaks rahaliselt mahtuda miinus kolme protsendi piiridesse, mis on Euroopas kokku lepitud eelarve piir. See võib tunduda tehniline, aga reaalne olukord on selline, et kui me midagi ei tee, on eelarve miinuses miinuses 5,3 protsendiga, mis tähendab sisuliselt seda, et me oleme mitme miljardiga miinuses, ehk kulud ületavad tulusid. Väikse riigi puhul ja eriti kui sa pead andma kindluse oma inimestele, majandusele ja kaitsevaldkonnas, pole see jätkusuutlik. Teist teed kahjuks ei olnud. Kui oleks olnud, oleks otsinud.