Ma ei tea, kas teil on elus ette tulnud perioodi, mil ikka ja jälle on pangakontol 16 eurot ning palgapäevani on jäänud veel nädal. Minul on. Ning mitte üksi, vaid toitmist ja katmist vajanud perega.

Seda frustratsiooni, lootusetust ja masendust, mida taoline olukord lõpuks tekitab, suudab päriselt ette kujutada vaid inimene, kes seda päriselt kogenud on. Või siis äärmisel juhul see, kes on varustatud väga hea empaatiavõime ja fantaasiaga.

Ma tean, et riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja endine rahandusminister Annely Akkermann on pärit väikeselt Kihnu saarelt, kus pole harjutud priiskama. Seda kummastavam oli kuulda kuus aastat tagasi Isamaa ja Res Publica Liidust välja astunud ja Reformierakonnaga liitunud Akkermanni hinnangut valitsuse kavandatava kahe protsendipunktilise lisatulumaksu kohta, mida hakatakse koguma kõigilt mingisugusegi tulu saajatelt maksuvaba osa arvestamata.

Akkermann tõdes, et "sellega on võimalik suhteliselt märkamatult hakkama saada" ning et riigikaitsemaksu kaubamärgi all kogutav maks "ei tohiks endast märku anda igapäevase tarbimise juures".

Miinimumpalka saava inimese jaoks tähendab kaks protsenti sissetulekutelt just nimelt seda eelmainitud 16-t eurot kuus. Väita, et see pole ka kõige vaesemate jaoks miski raha ning sellisest summast igakuiselt ilmajäämist ei pane inimene tähelegi, saab vaid keegi, kes on tegelikkusest üsna võõrandunud.

Eriti olukorras, kus käibemaksu hiljutine tõus kahe protsendipunkti võrra juba sööb kehvemal järjel inimeste ostujõudu ning teeb seda veel enam aasta pärast, kui käibemaks veel kahe protsendipunkti võrra kasvab.

Paratamatud otsused või mitte, aga niimoodi annab Reformierakonna juhitud valitsus küll Isamaale kõik kaardid kätte Isamaa praeguse 31-protsendilise toetuse muutmiseks reaalseks valimisvõiduks järgmistel riigikogu valimistel.

Muidugi on kõik suhteline ning, nagu füüsikas öeldakse, sõltub taustsüsteemist. Soomele kuuluva Ahvenamaa miljonär Anders Wiklöf ületas eelmise aasta juunis kodusaarel kiirust 32 tunnikilomeetri võrra ja sai oma sissetulekute juures 121 000 eurose trahvi. Kellele varandus, kellele ei. Wiklöfi jaoks on 121 000 eurot sama, mis Eesti miinimumpalklase jaoks 200 eurot.

Sellest suhtelisusest tuligi meelde üks rahaeraldis, mida Eestis tänini kõigile taskusse topitakse. Täpsemalt kõigile, kes on juhtunud lapse saama või otsustanud saada.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul peaks sügiseks valmima analüüs universaalse lapsetoetuse maksmise mõistlikkusest. Universaalsus tähendab, et toetust makstakse kõigile peredele samas summas hoolimata tegelikust vajadusest.

Ministri sõnul ei ole tal veel vastust küsimusele, kas taoline lapsetoetuse maksmise süsteem on loogiline ja põhjendatav.

Lubage, ma hoian kokku aega ja raha ning teen analüüsi kohe ära ja pakun ka vastuse. Ei ole mõistlik, loogiline ega põhjendatav.

Loomulikult meeldib igaühele niisama saadud raha. 80- või 100-eurose toetuse tegelik vajadus on aga miinimumpalgast elava lapsevanema ning näiteks üle kuue korra suuremate sissetulekutega riigikogu liikme puhul väga erinev.

Seega ettepanek. Lapsetoetus sissetulekupõhiseks ja avalduse alusel, mitte automaatselt. Eesti keskmise sissetulekuga leibkondadele teatud lapsetoetuse määr. Sellest väiksemate sissetulekutega leibkonnad saaksid praegusest suuremat toetust, mis tõuseks jooksvalt vastavalt sissetulekute vähenemisele. Keskmisest suuremate sissetulekutega leibkondade lapsetoetus hakkaks aga diferentseeritult kahanema vastavalt tulude kasvamisele.

Lapsetoetuste vajaduspõhisus aitaks toetada just nimelt kõige haavatavamas olukorras olevaid kehvemal järjel perede lapsi, kelle vanemad lähiaastate maksutõusudega veelgi raskemasse olukorda pannakse.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.