Esmaspäeval Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 allkirjad saanud koalitsioonilepingus seisab riigi rahanduse korrastamise ühe meetmena, et koalitsioon teeb sotsiaaltoetuste analüüsi ja otsustab, millised neist muutuvad vajaduspõhiseks.

Vajaduspõhisus võiks tähendada, et teatud sotsiaaltoetuseid ei makstaks inimestele, kellel selleks vajadust ei oleks, näiteks varakamad või suurema sissetulekuga.

Sotsiaalkindlustusameti kõige suurem väljamakstav osa on pensionid. Möödunud aastal kulus nendele kokku 2,64 miljardit eurot, sealhulgas igasugustele eripensionitele, töövõimetuspensionitele ja pensionilisadele. Pensionite osas on koalitsioon kokku leppinud, et neid ei puudutata ja selles midagi ei muutu.

Teine suur sotsiaalkindlustusameti väljamakstav osa on riiklikud perehüvitised: kõik kokku 841 miljonit eurot möödunud aastal. Suurima osa sellest moodustavad erinevad vanemahüvitised – möödunud aastal kokku 349 miljonit eurot.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et vanemahüvitised ei ole sisuliselt sotsiaaltoetused, vaid kompenseerivad saamata jäänud tulu. Koalitsioonileppes süsteemi muutmist kirjas ei ole, aga ta sooviks arutelu süsteemi muutmise üle.

"Me mäletame siin eelmise aasta lõpus, kus hakati arutama vanemahüvitise perioodi lühendamist, siis seda ma küll ei näe, et oleks võimalik teha või et tehtaks. Aga mis puudutab vanemahüvitiselaega seonduvaid muudatusi, siis ma arvan, et neid tuleb siiski vähemalt kaaluda," rääkis Riisalo.

Suuremad väljamaksed sotsiaalkindlustusametist on ka lapsetoetused. Esimese ja teise lapse pealt 2023. aastal 237 miljonit eurot ning kolme ja enama lapse pealt kokku 236 miljonit eurot. Koos muude lapsetoetustega kokku 487 miljonit eurot.

Suuresti on just lapsetoetus see, millest koalitsiooni hinnangul võiks vajaduspõhiseks muutes kokkuhoidu leida. Riisalo sõnul peaks sügiseks valmiv analüüs andma vastused, kui mõistlik on üleüldisi lastetoetusi maksta.

"Meil on täna universaalne lapsetoetus. Küsimus on, mida analüüs näitab, kas universaalne lastetoetus on mingilgi viisil loogiline ja põhjendatav. Mul ei ole sellele täna vastust," märkis Riisalo.

"Teine suur tükk, millest tuleb rääkida, on ju jätkuvalt lasterikka pere toetused. Kas iga kolmelapseline pere, mis on kõige suurem grupp lasterikastes peredes, on majanduslikult sellises olukorras, et ta avalikku maksumaksja raha igakuiselt vajab. Või on võimalik ka seal vaadata kuidagi vajaduspõhiselt," märkis Riisalo.

"On oluline hinnata mõju leibkondadele. Kui suur hulk leibkondi – ühe, kahe, kolme ja enama lapsega – kuuluvad millisesse tuludetsiili ja kuidas muutus võiks mõjutada nende perede toimetulekut. On täiesti arusaadav, et kui peres on rohkem kui kolm last, siis on ka olud absoluutselt teistsugused. Alustame kõige lihtsamast. Tavapärasesse sõiduautosse mahub viis inimest, see tähendab tuumpere kolme lapsega, aga kui lapsi on rohkem, siis loomulikult vajadused on teistsugused," lisas ta.

Lisaks ütles Riisalo, et midagi ei ole veel otsustatud ja ta ei tea, kuhu võiks analüüs jõuda. Samuti ei ole Riisalo sõnul mingit eesmärki, kui palju võiks lapsetoetuste vähendamisest kokkuhoidu leida. Tema sõnul ei ole kokkuhoiunumbrist alustamine see viis, kuidas sotsiaalministeerium analüüse teeb.

Kolmas suurem tükk, mida sotsiaalkindlustusamet välja maksab, on puuetega inimestega seotud sotsiaaltoetused. Neid oli möödunud aastal kokku 59 miljonit eurot. Riisalo sõnul puuetega inimestega seotud toetusi kuidagi vähendada plaanis ei ole ja praegu sidus koalitsioon automaksu eelnõu sügava puudega inimeste toetuste kasvuga.

Viimane suurim plokk sotsiaalkindlustusameti administreeritavatest maksetest on kõik, mis mujale ei liigitunud. Kokku 55 miljoni euro ulatuses igasuguseid kulusid. Seal hulgas on ka 12,7 miljoni euro ulatuses üksi elava pensionäri toetus, mille Riisalo teiste hulgast välja tõi. Samas ka selle puhul ühtegi otsust praegu veel ei ole.

"Analüüsi tulemusena me saame siis hinnata, kui ja millisel viisil ühte või teist toetust muuta vajaduspõhiseks. Milline mõju sel oleks nendele elanikkonna sihtgruppidele, keda see toetus puudutab," rääkis Riisalo.