Müügis olevate mõisate staatus on erinev: mõni neist on muinsuskaitse all ja mõni mitte.

Lisaks uudistest läbi käinud Kalvi mõisa müügile on pakkumisel veel mõniteist mõisahoonet, nendele lisaks ka kaks lossi - Sangaste ja Laitse.

Näiteks 699 000 euroga saab osta Kehtna mõisa, 721 000 euroga Kudina mõisa ja 590 000 euroga Rava mõisa. Sama hinnaga võib saada Tallinna Kesklinna uusarenduses 100-ruutmeetrise korteri.

Renoveerimist vajavad mõisahooned on märksa odavamad: Vaeküla mõisa müüakse 29 900 euroga, Kirimäe mõisa 85 000 euroga, samas küllaltki ulatuslikku renoveerimist vajav Luutsniku mõisakompleks on müügis 199 000 euroga.

Nimekamatest mõisatest on müügis Põhjaka mõis, kus tegutses menukas restoran (hind 198 000 eurot).

Kõige kallimalt müüakse Sangaste lossi - selle hind on 2 600 000 eurot.

Mõne mõisa müügikuulutus on kinnisvaraportaalis rippunud aastaid.

"Mõisasid on raskem müüa, sest tegemist on unikaalobjektidega, ja nendele on alati vähem ostjaid kui universaalsele, milleks on näiteks korter," selgitas kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. 

"Mõisate puhul tuleb mängu, et tegemist on ajalooliste objektidega ja nendega tulevad kaasa ka muinsuskaitselised piirangud, ja kui neid tuleb ettekirjutuste järgi renoveerida, on see lihtsalt kallis. Mõisa omamine on kallis hobi fännidele," ütles Toompark. 

"Kui inimene tahab osta endale mõisa, siis ta ostab endale hulga kohustusi ja komplitseeritust. Aga selliseid inimesi on," lisas Toompark. 

Juba renoveeritud mõisa müümisel on Toomparki meelest mitmeid põhjuseid: kas on omanikul raha otsa saanud, kuna mõni teine äri on ikaldunud või ei olda enam vanuses, kus tahaks nii aktiivne olla.

"Kinnisvara ikka ostetakse ja müüakse," sõnas Toompark.  

Muinsuskaitseamet: mõis nõuab ressurssi

Mõisate kui ehitismälestiste liikumist ühtedest erakätest teistesse ja müügil olevate mõisakomplekside arvu Eesti ehituspärandi heakorra eest seisev muinsuskaitseamet ei jälgi.

"Muinsuskaitseamet ei pea statistikat müügis olevate ehitismälestiste, sealhulgas mõisahoonete kohta, sest ametil pole õigust omada sellist infot. Meie teave pärineb samuti kinnisvaraportaalidest või saame info siis, kui omanik seda ise jagab," ütles ERR-ile ameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub.

Mõisate renoveerimisest rääkides rõhutas Staub ajastutruudusest kinni pidamist.

"Eestis on kaitse all väga erinevaid mõisahooneid, mis peegeldavad kõik eri ajastute arhitektuuristiile. Seetõttu on oluline, et tööde tegemisel hoitaks alles mõisahoonete arhitektuurne lahendus koos väärtuslike detailide ja tarinditega," rääkis Staub.

Staub möönis, et see võib tunduda esmapilgul keeruline teha, kuna nõuab kindlasti võrreldes tavahoonega rohkem ressurssi.

"Sellest hoolimata on Eestis tänu pühendunud omanikele siiski väga palju häid näiteid mõisahoonetest, mis on saanud uuesti kasutusse ning mille käigus on hoitud alles hoone arhitektuurne lahendus ja kultuuriväärtuslikud detailid," sõnas staub.

Ta toob näiteks, et uuele elule on viimastel aastatel äratatud Anija mõisa peahoone, samuti ka Viljandi mõisa peahoone. Ootel on veel paljud teised mõisaarhitektuuri pärlid nagu Riisipere härrastemaja.

"Koroonapandeemia ajal ja selle järel oleme täheldanud, et varasemast suurem huvi on tekkinud mõisate abihoonete vastu, kuhu luuakse uus funktsioon," lausus Staub.

Mõisa müüja: "Renoveerimise hinnad tõusevad"

"Müüme, sest endal jaks ei käi üle," ütles Tartumaal Kastre vallas asuva Kurista mõisa müüja esindaja Indrek Alberg.

"Nikerdamist on palju ja tööhinnad on kallid. Meil pole enam võimekust finantsiliselt. Meil oli algselt kalkulatsioon kuludest olemas, aga kui me mõisa kuus-seitse aastat tagasi ostsime, siis oli ta halvemas seisus, aga remonditööde hinnad olid odavamad, koroonaajal läksid need palju kallimaks," rääkis Alberg. "Hindasime mahtusid valesti."

"Mõisa oleme praegu viinud konditsiooni, kus ta ei lagune edasi. Ja see pole ka kuigi suur mõis - mõne mehe maja on suurem kui see mõis," sõnas Alberg.

Mõis on olnud müügis paar kuud hinnaga 179 000 eurot ja selle aja jooksul on olnud üks huviline.

EAS-ilt toetust mõisa remondiks omanik Albergi sõnul küsinud pole. "Mõisa omanik on välismaalane. Toetuse saamiseks peab olema ka äriplaan ja iga hetk võidakse toetus ära võtta, kui eksid mõne lepingupunkti vastu," lisas Alberg.

Muinsuskaitse all mõis pole, seega ei looda omanik ka muinsuskaitseameti toetusele. "Mõisa ehitati nõukogude ajal korterid, seest on ta nagu nõukogudeaegne paneelmaja. Siis kaotas maja ka oma muinsuskaitselise väärtuse," sõnas Alberg.

1900. aastal ehitatud mõisa fassaad on see-eest säilinud ja senised omanikud on taastanud seal näiteks karniise.

"Kui ostsime mõisa, siis katus lasi läbi ja keldrisse jooksis vesi. Nüüd on mõis seisukorras, kus ta enam edasi ei lagune," lausus Alberg.

Oti mõisa omanik: tahetakse odavalt osta

Saaremaa ettevõtja Viljar Rei müüb kodumaakonnas asuvat Oti mõisa ühe miljoni euroga.

"Müüme mõisa, sest võibolla on kellelgi idee, kuidas maja ellu äratada. Meie pole suutnud teha sellist Exceli tabelit, et mõis majanduslikus mõttes toimima panna," ütles Rei.

Viljar Rei ettevõte Kingli Kinnisvara OÜ ostis mõisa 2016. aastal. Eelmine omanik - ameeriklasest väliseestlane - müüs mõisa kümme aastat.

"Saime Oti mõisa omanikeks, kuna eelmine omanik oli sundseisus. Olen ise siit piirkonnast pärit ja olen näinud, kuidas siin kandis teised mõisad on hukka läinud. Oleme Oti mõisa hoole ja armastusega kütnud ja hoidnud. Mõis on konserveeritud, soojas ja hoitud. Seepärast ei müü me seda ka väga odavalt," sõnas Rei.

Müüki alustati 2022. aastal 1,3 miljoniga, nüüd on hind veidi langenud. "Et mõisa hind on 300 000 eurot madalam, pole olnud määrava tähtsusega. Uue hinnaringiga on olnud ostjate poolest lausvaikus. Huvilised käisid 1,3-miljonilise hinnaga ära," sõnas Rei.

"Kui laseksime hinna poole odavamaks, siis müüksime mõisa maha, aga me ei näe perspektiivi müüa mõisa odavamalt kui Orissaares müüakse korterit," ütles Rei. Tema hinnangul sobiks mõis hästi jõukamale inimesele ka koduks.

Hinnast ei tule Rei ja ta äripartner alla ka sellepärast, et müügi taustal nad siiski mõlgutavad mõtteid ka ise mõisaga midagi teha.

"Ta on müügis, aga meie poolest ta ei peaks müügis olema. Me ei taha sellest ka nii meeletult lahti saada. Näeme, et Saaremaa maapiirkonnad on muutumas turistide jaoks järjest populaarsemaks - otsitakse rahu ja vaikust. Siin kasvavad noored peale, äkki nemad tahavad kunagi midagi teha mõisaga," ütles Rei.

Rei sõnul nende enda põhitegevused teistes ärides võtavad piisavalt energiat, et veel turismimajandusega tegeleda.

"Mõisa korda tegemine oleks saarlase stahhanovlik käik, aga mõistlik see poleks. Olen praegu 42-aastane ja praeguses eluetapis tuleb raha teenida, mitte seda kivimüüridesse panna," sõnas Rei.

Toetusi Rei mõisa renoveerimiseks riigilt küsinud pole. "Sinna saaks panna 1,5 miljonit ja maja lihtsalt ilusaks teha. Aga majade lihtsalt ilusaks tegemine on kõigi osapoolte raha raiskamine," ütles Rei.

Rei sõnul jagatakse toetusi ka renoveerimise mõttes väikeste summade kaupa, mis muudavad protsessi pikaajaliseks ja väsitavaks.

"Kui oleks selline voor, kus antaks kohe 1,5 miljonit ja siis paneks ise sama palju juurde, siis poleks mõisa korda tegemine probleem. Aga minu teada selliseid voore pole," ütles Rei.

Muinsuskaitseameti 1. augustil avatud mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste restaureerimiseks, konserveerimiseks ning hooldamiseks mõeldud toetusvoorus on minimaalne toetussumma on 200 eurot, maksimaalne toetussumma ehitise restaureerimise ja konserveerimise puhul on kuni 100 000 eurot ja teistel juhtudel kuni 20 000 eurot.