"SA Tallinna Haigla Arendus on eelmise linnavalitsuse pärand, see on linnapea Mihhail Kõlvarti (Keskerakond) isikuprojekt," ütles Karl-Sander Kase (Isamaa) ERR-ile.

Kase lisas, et lisaeelarve kontekstis poole aasta pealt eraldi sihtasutuse olemasolu lõpetada polnud mõistlik.

"Aga nüüd sügisel vaatame üle Tallinna erinevad sihtasutused, äriühingud, ka allasutused ja nende ümberstruktureerimise ja konsolideerimise. Meil on selleks eraldi töörühmad," sõnas Kase.

"Sama puudutab ka nüüd Tallinna haiglaid, mille liitmist analüüsitakse ja kaalutakse. Me vaatame kõik need asutused ühe tervikuna üle. Me ei ole jupikaupa liikunud," sõnas Kase.

SA Tallinna Haigla Arendus juht Sven Kruup ütles, et Tallinna Haigla jaoks eraldi juriidilise keha loomine polnud mitte Kõlvarti, vaid Euroopa Komisjoni soov.

"Algas ikkagi see projekt Euroopa Komisjoni rahastuse ootuses. See oli nende ja pankade soovitus, et kõik kulud, tulud ja projektiga seotud mured oleks selgelt arusaadavad, läbipaistvad ja jälgitavad. Kinnitan, et kaheaastase töö praktika näitab, et see tõepoolest on vajalik, sest projekteerija on alati targem kui tellija ja kui tellijal vastav pädevus puudub, siis projekteerija lihtsalt tüssab tellijat," sõnas Kruup.

Kruup märkis, et nende asutuse töö on väga spetsiifiline.

"Koondame endas haigla projekteerimisalast tellijaile vajalikku tarkust, aga kui tellija hindab, et sellist tarkust ta ei vaja ja ta ei soovi projektiga sisuliselt tegeleda ja selle kvaliteeti monitoorida ja juhtida, siis loomulikult see on poliitiline otsus. Aga olles analoogilise mahuga europrojektidega ja suurte projektidega tegelenud 2001. aastast, siis julgen küll väita, et see oleks väga suur strateegiline viga," rääkis Kruup.

"See mõjutaks saadava projekti kvaliteeti, ehituskvaliteeti ja hiljem selle hoone kasutuse halduskulusid. See ressurss, mis kulub projekti kontrollimisele ja haldusele, on mikroskoopiline võrreldes selle ressursiga, mis kulub hoone ehitamisele, seadustamisele, projekteerimisele ja hiljem haldusele," selgitas Kruup.

Sihtasutuse palgafond on miljon eurot

Eelmise aasta majandusaasta aruande järgi olid 16 töötajaga (13 töötajat, kolm juhatuse liiget) Tallinna Haigla Arenduse SA tööjõukulud ligi miljon eurot. 2022. aastal olid need poole väiksemad.

Kruubi sõnul oli eelmisel aastal projekti järelevalve ja haldamisega tohutult tööd ja kõrged tööjõukulud on põhjustatud töötajate kõrgest kvalifikatsioonist.

"Tegemist on kõrge klassiga haiglainseneridega ja midagi pole öelda, ekspertide palgatase nii haiglates kui projektorganisatsioonides, nii ka meil, ongi selline," sõnas Kruup.

Kruubi sõnul tähendab kõrge klass seda, et tööle on värvatud kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda kvalifikatsioonikategooriaga ning kümnete aastate pikkuse haigla inseneride töökogemusega inimesed.

Kruup: Pere kriitika oli ebatäpne

Esmaspäeval ütles Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond), et Tallinna Haigla projekteerimishange tuleks peatada, sest Kruup ja ülejäänud SA töötajad ei teinud hanke koostamisel Eesti Arhitektide Liiduga koostööd, nagu nõudis koalitsioonileping. Teisipäeval peale linnapea Jevgeni Ossinovskiga kohtumist mahendas Pere oma seisukohti ja ütles, et hanget vetostada ta ei kavatse ja töö hankega läheb edasi.

Pere kriitikat Kruup omaks ei võta.

"Abilinnapea härra Pere ei ole detailidega kursis ega projektiga seotud. See kriitika enamikel juhtudel on ebatäpne, sügavalt ebatäpne. Ta ei ole tervise valdkonna inimene ja tõesti - tema kriitika on 100 protsenti ebatäpne," sõnas Kruup.

Kruup ütles ka, et ka EAL-iga koostöö tegemise nõue koalitsioonilepingus on ebatäpne.

"Kõik koostöökokkulepped Eesti Arhitektide Liiduga said sõlminud 2021. aastal, enne eelmist projekteerimishanget. Meil tegelikult ei ole ühtegi sisulist ega tehnilist teemat, mida EAL-iga peaksime taas avama," sõnas Kruup.

Kruup kohtub siiski Arhitektide Liiduga, aga seda liidu inistatiivil.

"Kohtume kuna EAL on väljendanud soovi saada rohkem kaasatud. Siis me nendega kohtume ja ka Pere on sellel kohtumisel üks osapool. Eeldatavasti järgmisel nädalal mingil hetkel kohtume," sõnas Kruup.

Kruubi sõnul on arhitektide hinnang, et neid ei ole piisavalt kaasatud, põhjustatud asjaolust, et liidul on sellest aastast uus juht.

"Olukorrani on viinud see, et mäele on jõudnud uus põlvkond ja ilmselt EAL-i endine ja uus president ei ole omavahel detailselt projektiga seotud infot vahetanud. Endine juht Andro Mänd on nüüd asumas uude rolli linnaarhitektina ja
uus president ei olnud kaasatud nendesse läbirääkimistesse, mis oli seotud selle projekti ettevalmistusega. Meil on kõik dokumendid ja järjepidevus säilinud, EAL-is see järjepidevus pole ilmselt nii formaliseeritud," rääkis Kruup.

Kruup on enda sõnul kindel, et Tallinna Haigla ehitatakse valmis.

"Ehitatakse ikka. See, mida avalikkus praegu monitoorib, on eri osapoolte
läbirääkimise taktika. See on tavapärane selliste suurte projektide puhul. Võin kinnitada eelneva kolme europrojekti puhul, kus ma osalesin, võttis see läbirääkimiste periood poliitiliste osapoolte vahel alati kolm kuni isegi neli-viis aastat," sõnas Kruup.

2019. aastal sõlmiti riigi ja Tallinna linna koostöölepe Eesti suurima haiglakompleksi ehk Tallinna Haigla asutamise ettevalmistamiseks. 

Sihtasutuse Tallinna Haigla arendamiseks otsustas linnavalitsus asutada 2022. aasta aprillis. Asutamisel määrati juhatuse liikmeteks viieks aastaks Sven Kruup, Ebe Nõmm ja Kaitis Väär. Sihtasutuse käivitamisega seotud kulude katmiseks andis linn sihtasutusele rahalise sissemaksena 1,2 miljonit eurot.

2021. aasta suvel viidi läbi Tallinna Haigla rahvusvaheline projekteerimise riigihange, kus edukaks osutus ühispakkujate ATIproject srl ja 3TI Progetti pakkumus ja 2021. aasta novembris sõlmiti projekteerimisleping.

Tänavu märtsis lõpetasid SA Tallinna Haigla Arendus ning projekteerija poolte kokkuleppel projekteerimislepingu, kuna Tallinn ei olnud rahul projekteerija tööga. 

Reedel kuulutas Tallinn välja Tallinna Haigla uue rahvusvahelise projekteerimishanke, mille sisuks on Tallinna haigla põhiprojekti ja arhitektuurse ning sisearhitektuurse tööprojekti koostamine.