Konjunktuuriinstituudi juulikuised hinnaandmed näitavad, et piimatoodete hind valdavalt langes. Kõige odavam oli võrreldes eelmise aasta juuliga harilik kilepiim, mille hind oli 21 protsenti langenud ehk maksis toona 85 senti, nüüd aga 67 senti liitrilt.

Seitsme protsendi juurde jäi ka kilepakendis keefiri ja hapukoore hinnalangus: neist esimese liiter maksis mullu 87 senti, nüüd aga 81 senti, hapukoore hind langes aga 3,48 eurolt 3,24 euroni. Viie protsendi võrra tuli allapoole ka kohvikoore hind ja mõne sendi võrra vähenes võikilo maksumus.

Siiski oli piimatoodete kategoorias ka kallinejaid: juustukilo sai mullu juulis kätte keskmiselt 11,38 euro suuruse kilohinnaga, tänavu maksis see aga 11,69 eurot ehk ligi kolm protsenti rohkem. Ka kodujuust maksis protsendi võrra rohkem.

Munade hinnaliikumine oli kodumaiste ja importmunade osas erinev. Eesti munade hind jäi valdavalt samaks, kõikumised jäid kümne munaga karbi puhul ühe sendi piiresse ja L-suuruses muna puhul oli hind täpselt sama nagu aasta eest.

L-suuruses importmunade karp kallines aga ligi 12 protsenti, 2,34 eurolt 2,61 euroni. Samal ajal langes M-suuruses importmunade hind kolme sendi võrra.

Kui vaadata piimatoodete ja munade hinnaliikumist tänavu juunist kuni juulini, siis piima ja kohvikoore hind jäi samaks, keefiri hind langes kahe protsendi võrra ning hapukoor ja kodujuust kallinesid paar protsenti.

Munade puhul muutus kõige enam importmunade maksumus, eriti aga M-suuruse puhul: selle karbi hind langes juunis 1,86 euroni, tõusis aga juulis 15 protsendi võrra 2,14 euro juurde.

Teravilja- ja pagaritoodete hind liikus allapoole. Nisujahu kilogramm maksis möödunud aasta juulis 1,30 eurot, nüüd aga 1,18 eurot ehk üheksa protsenti vähem.

Kaerahelbekilo tuli viis protsenti allapoole ehk 2,36 eurolt 2,25 euroni. Saia hinnalangus jäi alla kahe protsendi.

Ainus selle valdkonna toode, mille hind hoopis tõusis, oli leib. Selle kilohind kasvas mulluse 2,85 euro juurest 2,92 euroni.

Kui aga kõrvutada teraviljatoodete hindu juulis juuni hindadega, on langenud nende kõigi maksumus, seda küll vaid ühe-kahe sendi piires. Kõige enam ehk ligi kaks protsenti vähenes nisujahu hind.

Suhkru hind ühe kuu jooksul ei muutunud, aga aastaga tuli see 16 protsenti allapoole: eelmise aasta juulis maksis kilo 1,48 eurot ja tänavu 1,25 eurot.

Mõnede lihatoodete hind langes õige pisut. Nii seakarbonaadi, kondita sealiha kui ka koduse hakkliha hind vähenes, kuid hinnalangus jäi kõigi nende puhul ühe protsendi piiresse. Sea ribiliha odavnes pooleteise protsendi võrra ning 2,5 protsenti langes aastaga viinerite hind.

Erandiks oli importbroiler, mis kallines aastaga 27 protsenti ehk selle kilo maksis eelmise aasta juulis 3,06 eurot ja nüüd 3,89 eurot. Samal ajal lisandus kohaliku broileri kilohinnale aastaga neli senti ja selle sai poest kätte keskmiselt 4,15 euroga.

Hind tõusis ligi kuue protsendi võrra ka keeduvorstil, mille kilo maksis mullu 6,29 ja tänavu juulis 6,64 eurot.

Võrreldes juuniga lihatoodete hind juulis eriti ei muutunud. Viinerikilo ja suitsukarbonaad odavnesid kahe protsendi võrra, suitsukarbonaad läks neli protsenti odavamaks. Sea ribilihale ja kondita veiselihale tuli aga ühe protsendi kandis hinnalisa.

Kala hinnad olid võrreldes teiste kaupadega suuremas muutuses, kuna nende hind ongi kuust kuusse liikuvam ja erineb sageli tunduvalt ka kauplustes ja turgudel.

Kõige enam kallines poelettidel jahutatud ahvenafilee, mille hinnale lisandus aastaga 28 protsenti, ning räimerümp ja ahven, mis kallinesid 13 protsendi võrra. Samal ajal odavnes jahutatud lõhe 22 protsendi võrra ja forell 12 protsendi võrra.

Turgudel oli kõige rohkem hinnalisa saanud jahutatud räim (16 protsenti) ja ahvenafilee (15 protsenti), samas kui forell ja forellifilee läksid vastavalt nelja ja viie protsendi võrra odavamaks. Ka lõhefilee maksis turgudel aastatagusest kolm protsenti vähem.

Teistest toidukaupadest suuremad kõikumised tabasid aedvilju. Peakapsakilo maksis juulis 41 protsenti vähem kui mullu, mil selle eest tuli välja käia 1,18 eurot, nüüd aga 70 senti.

Kartulikilo hind langes vaid sendi võrra, samas kui lahtise porgandi hinnalangus oli samas suurusjärgus peakapsa odavnemisega ning selle hind tuli mullujuulise 1,39 euro juurest 83 sendi juurde. Samas valitses suur erinevus lahtise ja pakitud porgandi vahel, sest viimane hoopis kallines 28 protsendi võrra 2,11 eurolt 2,71 euroni.

Ka mugulsibul odavnes pea 50 protsendi võrra. Eelmise aasta kesksuvel tuli kilo eest tasuda 1,81 eurot, tänavu suvel aga keskmiselt 95 senti.

Sama suured nagu langused, olid ka tõusud, mille eesotsas oli importkurk: keskmiselt lisandus kurgikilo hinnale aastaga 40 protsenti, kuid pika kurgi puhul oli hinnatõus koguni 63 protsenti – 1,72-eurose kilohinna juurest 2,80 euroni, samas kui lühike imoportkurk kallines veerandi võrra.

Ka kodumaise pika kurgi hind läks aastaga 27 protsenti kallimaks ja importõun sai 17 protsenti hinnalisa. Importtomat odavnes samas üheksa protsendi võrra.

Juuni ja juuli võrdluses oli aedviljade hindades samuti kõikumisi, näiteks lahtine kartul kallines kuuga 15 protsenti ja peakapsas 19 protsenti, samas kui lahtine porgand odavnes kümnendiku võrra, lühike importkurk rohkem kui viiendiku ja mugulsibul 12 protsenti.