Ukraina armee alustas hiljuti Venemaal Kurski oblastis pealetungi. See pealetung tekitas aga küsimuse, milliseid eesmärke on Ukraina püstitanud ja mida soovib Kiiev selle pealetungiga saavutada. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on välja toonud ainult ühe eesmärgi, kindlustada piiriala.  Kurski oblastiga piirneb Ukraina Sumõ oblast ning Vene väed on Sumõ oblastit pidevalt pommitanud alates 2022. aasta aprillist, kui Ukraina väed selle vabastasid. 

Lääneriikide analüütikud, Ukraina sõdurid ja ka Venemaa blogijad jagavad samal ajal enda nägemust olukorrast Kurskis. Mõned analüütikud eeldavad, et Ukraina peamine eesmärk on haarata enda kätte initsiatiiv ja sundida nii Vene juhtkonda reageerima. 

Veel leitakse, et pealetungi põhiliseks eesmärgiks on see, et sundida Vene väejuhatust viima oma vägesid Donbassist Kurski rindele. Ja siis on olemas ka kolmas variant. Ukraina võib kasutada vallutatud alasid selleks, et nendega minna läbirääkimistelaua taha. Kui Ukraina käes oleksid Vene alad, saaks Kiiev nõuda, et Moskva teeks läbirääkimistel Ukrainale järeleandmisi. 

Ben Hall kirjutab, et maa hõivamine läbirääkimisteks on kõige loogilisem strateegiline eesmärk. Samuti on see ka kõige ohtlikum lähenemisviis. 

Hall kirjutab, et Kiiev teab, et Ukrainale avaldatakse üha suurenevat survet pidada läbirääkimisi sõja lõpetamise üle. Zelenski juba kutsus Venemaa järgmisele rahukonverentsile. Ta on siiski varem öelnud, et Venemaa võib liituda ainult siis, kui loobub vallutatud Ukraina territooriumist.

Samas varem keeldus Zelenski kutsumast Venemaad Šveitsis toimunud esimesele rahukonverentsile. 

Vett segab veel ka Donald Trump, kes võib lähiajal naasta Valgesse Majja. Trump väidab, et ta suudab Ukraina sõja kiiresti lõpetada. Keegi ei tea veel, kuidas ta kavatseb seda teha. Võimalik, et Trump annab valimiskampaania ajal lihtsalt lubadusi ning tegelikult tal veel polegi mingit plaani. Meedias levivad siiski väited, et Trumpi rahuleping võiks hõlmata Ukraina alade mitteametlikku loovutamist, vastutasuks annab lääs siis Ukrainale julgeolekutagatisi. 

Ben Hall kirjutab nüüd, et Kiiev ja Euroopa liitlased muretsevad, et võimalik Trumpi administratsioon sunniks Ukrainat sõlmima ebaõiglast rahu. Hall toob samas välja, et Kiievil puudub juba ka praegu keskmises perspektiivis kindel tee võiduni, lääs ei saada praegu Ukrainale piisavalt palju relvastust. 

Hall toob välja, et enamik lääneriike soovib, et Kiiev oleks läbirääkimiste ajaks võimalikult heal positsioonil. Kuni eelmise nädala Kurski pealetungini oli Ukraina seis suht hapu. Venemaa liikus idarindel edasi, okupeeritud Krimm oli  kättesaamatus kauguses. 

Seis on nüüd muutunud, Ukraina käes on nüüd alad Kurskis, mida Venemaa tahab kõigest väest tagasi saada. Ukraina võib Kurski alade abil sundida Venemaad tegema suuri järeleandmisi. Ka endine kinnisvaraarendaja Trump võib leida, et vallutatud alad Kurskis annavad talle läbirääkimistel jõuõla. 

Hall siiski kirjutab, et kui Kiiev soovib Venemaaga alasid vahetada, peab ta esialgu jätma vallutatud Kurski alad enda kätte. Selle hind võib olla krõbe, kuna Venemaa koondab juba piirkonda vägesid. Samal ajal jätkab Venemaa idarindel pealetungi Pokrovski suunal, Ukrainal on seal rindelõigul puudus nii laskemoonast kui ka võitlejatest. Nappide ressursside saatmine Kurskisse võib muuta idarindel võitlevate ukrainlaste elu veelgi keerulisemaks. 

Hall kirjutab, et Zelenski siiski eeldab, et Kurski gambiit on küünlaid väärt. Vene vägedel pole seni õnnestunud Kurskis rindejoont stabiliseerida. Zelenski teatas teisipäeval, et Ukraina kontrollib Kurskis 74 Vene asulat. Kolmapäeval teatas Zelenski taas, et Ukraina väed liiguvad Kurskis edasi.