Belgia vähene investeering riigikaitsesse on väidetavalt pannud NATO liitlased kahtlema riigi pühendumuses turvalisuse tagamisse, teatas ajaleht HLN 14. augustil.

NATO kaalub maineka osakonna ümberpaigutamist naaberriikidesse, kuigi seda pole ametlikult kinnitatud. Poliitikud ja ametnikud töötavad tagatubades selle nimel, et tehnoloogiakeskus jääks Belgiasse.

"Küsimus on valitsuse laual," ütles Belgia parlamendiliige ja kaitseküsimuste spetsialist Theo Francken sotsiaalmeedias. Poliitik lisas, et praegu näib olukord kehv. "Sellise lühinägelikkusega tulistame ainult iseendale jalga," ütles ta.

Vaatamata aastatepikkustele lubadustele olukorda parandada, ei ole peaminister Alexander De Croo juhtimisel tegutsev ametist lahkuv vasakpoolne valitsus suutnud täita NATO-le antud rahalisi lubadusi.

Ajal mil NATO peab tegelema kahe sõja mõjudega Ukrainas ja Iisraelis, on Belgia viimastel aastatel oma relvajõududesse üha vähem investeerinud.

Eelarveosakonna (BOSA) andmed näitasid kaitsekulutuste edasist vähenemist, 1,17 protsendilt SKP-st 2022. aastal 1,15 protsendini 2024. aastal, vaatamata kaitseministeeriumi taastamiskavale. Kava kohaselt pidid kulutused tõusma 1,26 protsendini, mis on siiski kaugel 2014. aastal kokku lepitud NATO normist, milleks on kaks protsenti SKP-st.

Need madalad arvud esitati juulis kaitsejõudude poolt Belgias uue valitsuse moodustamise kallal töötavatele erakondadele. Need tulevad tõenäoliselt löögina, kuna uus valitsus peab leidma lisaks veel neli miljardit eurot, et saavutada nõutud summa.

Sellised kulud tulevad lisaks 28 miljardile eurole, mille järgmised Belgia valitsused peavad seitsme aasta jooksul kokku hoidma.

Ametist lahkuva sotsialistist kaitseministri Ludivine Dedonderi plaanid jõustuvad täielikult alles järgmisel aastal, mis tähendab, et koormus langeb järgmisele Belgia valitsusele. Dedonderi arvude järgi investeeriks Belgia aastaks 2030 vaid 1,45 protsenti SKP-st, hoolimata sellest, et NATO liitlastele lubati, et see näitaja jõuab selleks ajaks 1,55 protsendini.

"Me oleme loonud usaldusväärse aluse: kunagi varem pole külma sõja lõpust alates kaitsevaldkonda nii palju investeeritud kui praeguse seadusandliku perioodi jooksul," ütles Dendonder reageerides HLN-i raportile. "Protsentuaalselt väljendatud numbrid SKP-st aastani 2030 on tulevikuprognoos. Täiendavad investeeringud jäävad järgmise valitsuse ülesandeks. Kaitsevajadused tuleb tasakaalustada teiste osakondade vajadustega."

Varem oli plaanis ehitada täiesti uus IT-struktuur Vallooniasse, Belgia lõunaossa, Google'i rajatise lähedale, kus rahvusvaheline korporatsioon haldab mitmeid andmekeskusi. Ehitustööd aga viibisid. Kuna ehitustööde viivitusi põhjustas keeruline ehitusnormide süsteem, on see üha enam teistele liikmesriikidele pettumust valmistanud.

Uued kontorid Haagis ja Bonnis ahvatlevad nüüd NATO tehnoloogia- ja küberkaitse eksperte Belgia asemel mujale.

Lisaks sellele kutsutakse nüüd liikmesriike, kes jäävad alla kahe protsendi künnise kaitsekulutustes, panustama vastutasuks rohkem NATO operatiiveelarvesse. See puudutab konkreetselt arvukaid igapäevaseid kulutusi, mida sõjaline liit peab katma, et organisatsioon sujuvalt toimiks.

Sellised uued korraldused tähendavad, et Belgia uus valitsus võib olla sunnitud andma märkimisväärseid lisasummasid, hoolimata sellest, kas neil õnnestub oma kaitse-eelarvet tõsta.