Eestlaste avardunud võimalused tekivad asjaolust, et Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on samaaegselt ka Euroopa Komisjoni asepresident, kabinet on märksa suurema kui komisjoni tavaliikmete kabinettide koosseis. Arvukam personal annab aga laiemad võimalused kauplemaks oma esindajaid komisjoni teiste liikmete kabinettidesse vastutasuks teiste riikide esindajate võtmisele oma kabinetti.

"See toimub nii, et üks riik esitab teisele näiteks kolm võimalikku kandidatuuri selle riigi esindaja juhitud kabinetti ja teine vastab samaga. Kumbki valib nende kolme seast," rääkis Euroopa Komisjoni kunagine liige Andrus Ansip. Tema sõnul on valijaks tavaliselt kabinetiülem, kes loomulikult kooskõlastab oma otsuse ka volinikuga.

"Selline praktika on normaalne, sest see on Eesti riigi huvides, on kabineti huvides ja ka nende inimeste huvides, kelle karjääri saab niimoodi edendada. See on hea, kui saad [volinikuna] oma kaasmaalaste edenemisele kaasa aidata," lisas Ansip, kes oli aastatel 2014–2019 Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik.

Selline ametnike paigutamine eri riikidest pärit volinike kabinettidesse tagab ka parema infovahetuse otsustajate vahel, tõdes Ansip.  

Samas rõhutas üks anonüümsust palunud Euroopa Liidu asjadega hästi kursis olev ametnik ERR-ile, et protseduur, kus teisest riigis pärit volinikule antakse kabinetiliiget valida mitme kandidaadi vahel, tagab selle, et kabinettidesse pääsevad väga head professionaalid, sest ega ükski riik ei paku enda poolt kehva või ebapädevat kandidaati.

"Ja ega ebapädevat kandidaati ei saa ka kabinetti võtta, sest kontaktide hoidmine on küll tähtis, aga keegi peab ka töö ära tegema!" lisas ta.

Allikas selgitas, et kabinettidesse võetakse tavaliselt keskastme ametnikke, sest teatud tasemest kõrgematel astmetel töötavaid euroametnikke ei motiveeri enam madalamal astmel töökohale minek või kui, siis ainult kabineti ülemaks või selle asetäitjaks. Üldjuhul võtab volinik kabinetiülemaks siiski oma rahvuskaaslase. Eestlastest tegid nii Ansip ja Siim Kallas, kuid praegune volinik Kadri Simson otsustas itaallase Stefano Grassi kasuks ning tema kabineti aseülem on eestlane.

Tavaline kabinetiliikme tase oleks Euroopa Liidu struktuurides üksuse juhi (head of unit) tase – temale annaks pääs voliniku kabineti liikmeks võimaluse oma karjääri edendada. Allikas rõhutas siiski, et lisaks erialasele pädevusele eeldab töö Euroopa Komisjoni liikme kabinetis ka orienteerumist euroliidu struktuurides, mistõttu pealinnadest pärit ametnike šansid on väiksemad kui juba Brüsselis tegutsevatel inimestel.

Tähtsamate volinike kabinetid on suuremad

Euroopa Komisjoni uue koosseisu liikmete kabineti suurused ei ole veel paika pandud, kuid pole alust arvata, et senised põhimõtted kardinaalselt ümber tehakse. Praegu veel ametis oleva komisjoni tavavolinike kabineti suuruseks on kuus ametnikku, asepresidentidel seitse, juhtivatel asepresidentidel ja ka välispoliitika kõrgel esindajal kümme ning komisjoni presidendil 12 liiget. Kabineti täisliikmete kõrval saab sinna võtta veel samas suurusjärgus assistente, eksperte ja praktikante.

Lisaks on nõutud, et kabinetiülem ja selle asetäitja ei tohi olla sama kodakondsusega ning komisjoni presidendi, juhtivate asepresidentide ja kõrge esindaja kabinetis peab olema vähemalt viie, teiste volinike kabinetis kolme rahvuse esindajaid. Samuti nõutakse kabinettides soolist tasakaalu.

Seetõttu rääkis üks teine euroteemadega väga hästi kursis olev allikas ERR-ile, et Kallase saamisel kõrgeks välisesindajaks võis olla üks osa kokkuleppest see, et tema kabineti asejuhiks saab prantslane, sest oli ju Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni toetus Kallasele üsna määrav tema nimetamisel sellele kohale.

Seda kommenteerinud esmalt viidatud anonüümne allikas tõdes, et mõne prantslase või ka sakslase kabineti liikmeks võtmine oleks üsna mõistlik, sest kõrgel esindajal tuleb kindlasti olla pidevalt tihedas kontaktis Euroopa Liidu suurtega, ehk siis Berliini, Pariisi ja Varssaviga.

Sama allikas tõi aga esile, et Kallase töö juures on oluline tähele panna, et personali määramised võivadki olla ühed tema kõige mõjukamad otsused, mis ta saab teha, kuna temal ei ole oma töös olulises mahus Euroopa Liidu raha võimalik jagada. Tasub näiteks vaadata, kui palju on praegu itaallasi Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) kõrgemate ametnike seas (EEAS-i peasekretär on itaallane Stefano Sannino – toim.), samuti on välisteenistuses ebaproportsionaalselt palju hispaanlasi (praegune välispoliitikajuht Josep Borrell on Hispaaniast – toim.), viitas ERR-iga rääkinud inimene. Samas on EL-i välisesinduse (sisuliselt saatkondade - toim.) juhtide seas juba ka praegu eestlasi rohkem kui meie rahvaarvu suurus lubaks eeldada.

Eesti: püüame tublisid eestlasi toetada

Valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Rasmus Ruuda tunnistas kaudselt, et Eesti tegeleb kaasmaalastest ametnike karjääri edendamisega Euroopa Liidu struktuurides.

"Uus komisjoni koosseis ning sellega kaasnev volinike kabinettide mehitamine tähendab mitmeid võimalusi inimeste tööalaseks liikumiseks. Loomulikult püüame siinjuures toetada tublisid eestlasi, kellel on nende ametite vastu huvi ja vajalikud eeldused," ütles Ruuda.

"Aga lõpuks panevad kabineti koosseisu kokku ikkagi volinikud ise koos oma kabinetiülematega," lisas ta samas.

Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu liikmete kabinettides töötab kolm eestlast.

Simsoni kabinetis on lisaks eestlastele ka üks esindaja Itaaliast, Poolast, Hispaaniast ja Soomest.