Metsaistandik on ala, kuhu on võimalik istutada uusi metsi ja kasvatada seal puitu, näiteks tööstusele. Kliimaministeeriumi praegune nägemus võimaldaks istandikke rajada väheväärtuslikule põllumaale, mis pole näiteks viimase viie aasta jooksul saanud rahalisi toetusi, metsastamise investeeringuid või millel ei asu kaitsealuseid liike ja loodusobjekte.

Metsamaal lubatakse istandikke hall-lepa enamusega puistutele, mis ei asu näiteks turvas-, lammi-või rannikumullal, ütles kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre.

"RMK on praktiliselt kogu oma kasutuses oleva maa, mida on võimalik metsastada, juba metsastanud. Siin on pigem tegemist eramaaomanikega, kes on leidnud, et nemad saaksid oma maa panna paremini kasutusse, kui selline võimalus neil oleks," lausus Seedre.

Lihtsamalt öeldes on metsaistandik ala, kus metsaseadus tulevikus ei kehti. Mõte on loobuda istandikes raadamistasu küsimisest ja anda võimalus puutuha kasutamiseks, ütles Seedre.

"On ka võimalik seda raiuda  varem – kui puu saavutab mõõtmed, mis on toodete loomiseks vajalikud, näiteks kask saab vineeripakuks, siis ei ole vaja oodata," lausus ta.

Eesti erametsaliidu tegevjuhi Jaanus Auni sõnul on metsaomanikud seesugust selguse loomist seadusesse kaua oodanud. Ka praegu kehtiv metsaseadus lubab justkui puu- ja põõsaistandikke rajada, kuid alamastme õigusaktid ei ole võimaldanud seda rakendada.

"Üldnorm on praegu olemas, aga see päriselus mõistlikul viisil ei rakendu. Kui keegi selle investeeringu tegi ja puud on kaheksa meetri kõrgused, siis lendab maa-amet üle, loeb selle kõik metsamaaks ja see läheb metsaressursina kirja ja seal kehtib metsaseadus koos kõigi piirangutega," rääkis Aun.

Maaülikool on kasutusest välja jäänud väheväärtuslikel põllumaadel uurinud metsaistandikke üle 25 aasta. Uuringute tulemused näitavad, et istandike rajamine midagi halba endaga kaasa ei too, ütles ülikooli  metsakasvatuse nooremprofessor Reimo Lutter.

"Pigem on tegemist täiendava ja kiire süsinikusidumisega. Mitte midagi hullu pole juhtunud mullaviljakusega ja seejuures on tekkinud võimalus liigirikkusele. Ja tegelikult pooled Eesti metsad on esimese põlvkonna metsad endistel põllumaadel, kus varem metsa pole olnud," lausus Lutter.

Lutteri sõnul võiksid puuliikidest Eesti istandikes kasvada lehtpuud, suurim potentsiaal on kohalikul arukasel, millel väärtuslik puit ja mis on kesksel kohal ka puidutööstuse tulevikuinvesteeringutes:

"Tegelikult istandik ei pea koosnema ühest liigist, see võib olla ka segamets," ütles ta.

Seda, et meeletu istandike rajamise buum lahti läheks, keegi eelkõnelejatest siiski ei usu. Lutteri sõnul pole taimlatel seesugust valmisolekut istikute tootmiseks. Samuti pole oodata riigipoolset rahalist tuge, mis tähendab, et alginvesteeringu ehk ligi 1500 eurot ühe hektari rajamiseks peab maksma maaomanik omast taskust.