Üle viie aasta kestnud Tallinna Sadama kriminaalasi tõstatas eelmisel aastal küsimuse, kas rahvakohtunike rolli kriminaalmenetluses peaks ümber vaatama. Nimelt pidi kohus hakkama Tallinna Sadama kohtuasja arutama eelmisel aastal otsast peale, sest üks rahvakohtunik taandas end tervislikel põhjustel. 

Kui muidu saaks rahvakohtuniku taandumisel põhjalikemates kohtuasjades tema kohale asuda varurahvakohtunik, siis Tallinna Sadama kohtuasjas ei olnud see võimalik. Seda seetõttu, et ka varurahvakohtunik oli aasta varem menetlusest kõrvaldatud, sest tekkis kahtlus, justkui oleks ta menetluses liialt erapoolik.

Juristkonnas tekitas juhtunu laiema diskussiooni, kas rahvakohtunike rolli sarnaste kuritegude arutamise juures peaks reformima või rahvakohtunikud üldse ära kaotama. Arutelu on mõneti osa laiemast diskussioonist, kuidas kohtumenetlust kiiremaks ja tõhusamaks saada. Ka nüüd, poolteist aastat hiljem, ei ole sarnane kriitika kuhugi kadunud.

Riigi peaprokurör Andres Parmas ning Harju maakohtu esimees Astrid Asi laususid, et nende hinnangul ei ole praegune süsteem end õigustanud. Nad tõid rahvakohtunikega seoses välja rida probleeme.

Parmas rääkis, et kuna rahvakohtunikele ei tehta mingit eelnevat tõsiseltvõetavat taustakontrolli, siis ei taga süsteem ka seda, et nad oleksid usaldusväärsed.

"Niisugused jamad [Tallinna Sadama varurahvakohtuniku kõrvaldamine – toim.] oleks võinud välja tulla ka mõne teistsuguse kuriteo puhul, et kahtlustatakse kedagi näiteks isiklikus seotuses või muud sarnast, mis seab rahvakohtuniku usaldusväärsuse kahtluse alla," ütles Parmas.

Astrid Asi ütles samuti, et rahvakohtunike õigused ja kohustused on leebemad kui professionaalsetel kohtunikel, näiteks võivad nad kuuluda erakonda. Ühtlasi lausus ta, et kui rahvakohtunik peaks otsustama poole menetluse pealt, et ta enam ei soovi kohtupidamises osaleda, siis ei ole ühtegi reaalset hooba, et seda kuidagi vältida.

"Üks näide, mis mul meelde tuleb, on see, kus rahvakohtunik läks vahepeal menetluse ajal süüdistatava juurde tööle. Kui selle tõttu läheb kogu menetlus uppi, siis on see riskikoht," märkis Asi.

Parmas: rahvakohtunike sisuline panus on küsitav

Parmas seadis kahtluse alla ka idee, nagu oleks rahvakohtunikud nii-öelda läbilõige ühiskonnast. Ta märkis, et eelkõige saavad rahvakohtunikuna kaasa lüüa need, kel on vaba aega arvukatel kohtuistungitel osaleda ning seetõttu kipuvad rahvakohtunikud olema pigem vanemad inimesed.

Parmas ütles ka, et küsitav on rahvakohtunike tegelik sisuline panus õigusemõistmisesse. Seda seetõttu, et kuigi kohtukoosseisus on kaks rahvakohtunikku, kes võivad teoreetiliselt professionaalse kohtuniku üle hääletada, juhtub seda siiski harva.

"Nende rahvakohtunike osalus on kujunenud tegelikult formaalsuseks, et nende roll piirdubki sellega, et nad on kui kaks statisti seal laua taga, kes tegelikku kodanikukontrolli ei teosta?," ütles Parmas.

Häid alternatiive praegusele süsteemile ei ole

Parmas sõnas, et prokuratuur on teinud justiitsministeeriumile ettepaneku, et see rahvakohtunike süsteemi kriitiliselt üle vaataks.

"Kui praegu leitakse, et riiki on vaja kärpida, siis me ei kärbiks mitte võimeid või koondaks inimesi, vaid püüaks kõigepealt leida neid kohti, kus me suudaks teha selle süsteemi toimimist või protsessi ennast kiiremaks ja vähem kulukaks," lausus Parmas.

Parmas tõdes, et head alternatiivi tal praegusele süsteemile siiski välja ei ole pakkuda. On räägitud küll vandekohtust, aga selle sisseseadmine ei oleks niivõrd lihtne.

"See tähendab, et kohtuistungid ei saaks siis kesta lõputult kaua, sest vandekohtunikuna tegutsev inimene on siis ju muust elust ja tööst eemal," märkis Parmas.

Astrid Asi lausus, et kunagi nägi menetlusseadus ette, et väga keerulisi kohtuasju võis menetleda ka kolmest professionaalsest kohtunikust koosnev kohtukoosseis ning pikkade ja keeruliste menetluste puhul võiks seda kaaluda ka praegu. Sellisel juhul saaks ka tagada, et tegu on spetsialiseerunud kohtunikega, kes on end valdkonnaga kursis hoidnud.

Samuti võiks Asi sõnul kaaluda, et rahvakohtunikke kaasataks valdkonnapõhiselt, näiteks varasema töökogemuse põhjal. See tähendab, et kui arutatakse küberkuritegu, siis saaks kaasata ka inimesi, kes valdkonda hoomavad.

Üks variant oleks veel ka see, et suurtes korruptsiooni- või finantsmenetlustes oleks vaid üks professionaalne kohtunik või kolm professionaalset kohtunikku, nagu ringkonnakohtus.

"Ma ei näe, et nendes asjades annaks rahvakohtunike kaasamine tänasel kujul niivõrd suurt lisandväärtust, et nad peaks seal tingimata olema," sõnas Asi.

Ministeerium: rahvakohtunike süsteemi ei ole plaanis reformida

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur ütles, et põhjalikumat rahvakohtuniku institutsiooni rolli reformimist praegu siiski plaanis ei ole.

Kangur lausus, et juba praegu on näiteks seaduses olemas juba mehhanism, kuidas Tallinna Sadamale sarnaste pikkade ja põhjalike kohtuasjade puhul tagada, et kogu protsessi ei peaks otsast peale alustama. See protsess on piisaval arvul varurahvakohtunike määramine protsessi juurde.

Kangur tõdes, et Tallinna Sadama kohtuasja puhul oli siiski rahvakohtunikke, keda oli vaja välja vahetada, rohkem, kui kohus neid alguses protsessile kaasas. Ta lausus, et ka kohtud on sellest teinud siiski teinud vast omad järeldused ning hindavad varurahvakohtunike vajadust tulevikus adekvaatsemalt.

"Tallinna Sadama kaasus oli ka küllaltki eriskummaline. Ütleme, et kõik asjad, mis said valesti minna, kõik asjad ka valesti läksid. Selliseid kohtuasju ei ole meil palju. Aga see tähendab omakorda seda, et kui me hakkame üksiku juhtumi pealt seadusi muutma, siis need väga keeruliste ja eriskummaliste juhtumite pealt muudatused ei pruugi olla pikas perspektiivis üldse mõistlikud," märkis Kangur.

Samas ei ole justiitsministeerium Kanguri sõnul teinud ühtegi analüüsi, mis annaks vastuse, kas ja kuidas rahvakohtunike teemaga peaks edasi minema.

Kangur lausus, et ministeeriumile teadaolevalt on siiski sarnaseid juhtumeid, kus peaks rahvakohtunikust tuleneval põhjusel kohtuistungi ära jätma või kus juhtub, et kohtuasja arutamist tuleb alustada algusest peale, väga vähe.

Justiitsministeeriumi ametnik ütles, et mõistlik ei pruugi olla ka see, kui vähendada rahvakohtunike rolli eeskätt keerulisemates ja põhjalikumates kohtuasjades, mis on seotud näiteks finants- või korruptsioonikuritegudega.

"Rahvakohtunike roll on tuua esimese astme kuriteoasjades kohtukoosseisu täiendavat elukogemust ja hoida õigusemõistmine mittejuristidele hoomatava ja tajutavana. Miks on siis just need korruptsiooniasjad sellised, et hoolimata sellest, et inimest seda sorti kriminaalasjas ähvardab rohkem kui viieaastane vanglakaristus, ütleme me, et ei, sinu asja me rahvakohtunikega ei aruta. Kas see põhjus on siis selles, et rahvakohtunikud on tülikad? Aga miks nad on siis tülikad? Või on seal mingi muu põhjus, et me ütleme, et rahvakohtunike kasutamine just nendes asjades ei ole õigustatud? Aga näiteks mingi muu esimese astme kuriteo asjas oleks rahvakohtuniku kasutamine jätkuvalt täiesti põhjendatud. Ma seal seda joonetõmbamise kohta ei näe seal mujal kui ainult selles mugavuses," märkis Kangur.

Ministeerium: kohati on rahvakohtunike regulatsioon siiski hõre

Kangur tõdes, et kohati on rahvakohtunikke puudutav regulatsioon siiski Eestis natuke hõre ning seda on ehk vaja natuke kohendada.

"Seal kus kohtunikul on suur hulk ametitagatisi, muuhulgas ka ametist tulenevaid piiranguid sellele, mida ta kohtunikuameti kõrvalt tohib või saab teha või kuidas ta peab end üleval pidama, siis rahvakohtunike puhul seadus praegu midagi sellist ette ei näe. See võib olla kohe üks asi, millele tasub tähelepanu juhtima," lausus Kangur.

Kangur märkis, et rahvakohtunikke puudutav on siiski vaid üks detail kogu kriminaalmenetluste problemaatikast. Selleks, et kriminaalmenetluste aega optimeerida ning vältida, et mahukad kohtuasjad igasuguste venitamistaktikate tõttu aeguvad, on ministeerium töötanud välja ka kohtumenetluse optimeerimise eelnõu, millele ootas suvel tagasisidet. 

Rahvakohtunik on tavaline inimene "tänavalt"

Rahvakohtunik on inimene, kes osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Tal ei pea olema juriidilist haridust, sest tema eesmärk ongi tavalise inimesena näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist.

Rahvakohtunik on kaasatud ainult maakohtutes rängemate ehk esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse. Need on sellised kuriteod, kus raskeima karistusena on nähtud ette tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidiliste isikute puhul nende tegevuse sundlõpetamine.

Selliseid kuritegusid arutavad lisaks ühele professionaalsele kohtunikele kaks rahvakohtunikku. Kohtunikud on võrdsed, mis tähendab, et rahvakohtunikud võivad professionaalse kohtuniku teoreetiliselt ka üle hääletada, kui nad peaksid jääma eriarvamusele.

Harju maakohus mõistis juunis Tallinna Sadama kohtuasjas süüdistatavad õigeks, sest leidis, et kuriteod on aegunud. Nii riigiprokuratuur kui ka õigeksmõistetute kaitsjad on kohtuotsuse vaidlustanud.