Riigi toel korraldataval täiskasvanute täienduskoolitusel osaleda soovinud idavirulane Erelin Zirk oli nördinud, et teda huvitavat koolitust eestikeelsena saadaval ei olnud.

"Mul on oma restoran ning ma soovisin minna õppima menüü ja kalkulatsiooni koostamist Ida-Virumaa kutsehariduskeskusesse. Selgus, et see on vaid vene keeles," ütles Zirk.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses on praegu pakutavatest riiklikest täienduskoolitusest venekeelseid 50 ja eestikeelseid 17. Koolitajad põhjendavad seda paljude idavirulaste kehva eesti keele oskusega.

"Ligemale 70 protsenti Ida-Virumaa elanikest on vene rahvusest. Ja algtasemel räägib neist eesti keelt 40 protsenti. Ehk kui me pakume vaid eestikeelseid koolitusi, siis me lülitame väga suure elanikkonna koolitusvõimalustest välja," haridus- ja noorteameti programmijuht Anneli Luik.

"Kui täiskasvanud õppijad jõuavad nii kaugele, et eesti keel on neil olemas, siis me saame hakata neid rohkem teenindama eesti keeles. Meie eesmärk on praegu anda võimalusi ja tuge venekeelsele täiskasvanud õppijale, kes peab leidma uue väljundi tööturul," lisas Ida-Viru kutsehariduskeskuse õppedirektor Kristi Aron.

Erelin Zirgi arvates stimuleeriks eestikeelsetele koolitustele keskendumine vene emakeelega inimesi senisest kiiremini riigikeelt omandama.

"Mul on oma tutvusringkonnas väga palju vene inimesi, kes kurdavad, et keelekeskkonda ei ole. Ja kui me seda ei tekita, siis ei saagi seda ju olla. Ma ei kujuta ette kuidas Ida-Virumaa peaks eestikeelseks muutuma, kui me tekitame järjest õpitud abitust juurde," ütles Erelin Zirk.