Saatejuht Andres Kuusk viitas valitsuse plaanile haigushüvitistele kui ka vanemahüvitisele kehtestada alates 2026. aastast lagi ning küsis, kas see oli Reformierakonna valijatele kehv päev.

"Ma arvan, et Reformierakonna valija tahabki tegelikult seda, mida tegelikult ka see valitsus kehastab – sellist karget poliitikat, et asjad saavad korda. See on tegelikult Reformierakonna valija ootus," lausus Michal.

Michal andis mõista, et erinevad otsused on valitsuse poolt paigal olnud ka seetõttu, et eelmise peaministri Kaja Kallase tulevik ei olnud selge.

"Ma julgeks öelda, et pikemat aega üsna objektiivsetel põhjustel on olnud mingid otsused ootel. See on tegelikult veidi pärssinud kõike. Ma arvan, et Reformierakonna valija esimene soov on, et oleks kindlus majas," märkis Michal.

"See valitsus teeb otsused ette ära 2027. aastani. Laia julgeolekumaksu, kärped. Ja mis puudutab erinevaid ülempiire – palgad on päris kiiresti kasvanud ja samal ajal näiteks vanemahüvitise puhul, mida ma endiselt pean üheks paremaks otsuseks, mida valitsused ja Reformierakond on kunagi teinud või osaline olnud, seal on võimalik ka inimestel tulevikus tööl käia, selle piirangu võtame näiteks maha. Nii, et ma usun, et see on üsna tasakaalus otsus," kommenteeris Michal.

Andres Kuusk küsis Michalilt, kas pensionäride toetuste kallale minek on väetite kallale minek, nagu ütlevad kriitikud.

"Üksi elava pensionäri toetuse loogika on see, et see peab toetama inimese üksi elamist. Kui ta enam faktiliselt üksi ei ela, siis ei ole ka toetusel alust. Ja ka rahalise poole pealt umbkaudu 590 eurot on see nii-öelda hoolduskomponent, mida siis makstakse igakuiselt selle hoolduse pealt. Ei ole väetite kallale minek. Ja seegi puudutab üsna väikest osa üksi elavatest pensionäridest," vastas Michal.

Rääkides palgafondi maksustamise ideest, ütles Michal, et ta seda rahandusminister Jürgen Ligi sooloks ei nimetaks. "See tuli tegelikult kaubandus-tööstuskojalt ja ettevõtjate poolelt. Jürgen selle lihtsalt kirjeldas ära, milline see pilt on. Neid ettepanekuid on tegelikult veel," ütles ta.

Michali sõnul ongi rahandusministri ülesanne tutvustada erinevaid võimalusi, kuidas rakendada laiapindset julgeolekumaksu – kas läbi kasumi või läbi palgafondi.

"Ma arvan, et järgmisel või ülejärgmisel nädalal me saamegi selle otsuse tehtud ja siis see eelnõu läheb kooskõlastusringile," sõnas Michal.

Andres Kuusk viitas akadeemik Jaak Aaviksoo ja majandusteadlase Raul Eametsa kirjutatule, et eelarvetasakaal ei saa olla riigi strateegiline eesmärk.

"Eelarvemiinus ei saa samamoodi olla kuidagi eeskujuks. Eriti väikse riigi puhul," vastas sellele Michal.

Ta tõdes, et Eesti riigi rahaasjad on korras, aga riigivõlg on päris kiiresti kasvanud.

"2017. aastal, kui eelarvereegleid lõdvendati, tollal oli rahandusminister Sven Sester Isamaast, siis hakkas see kuidagi kõik libisema. Ei arvestatud, et kriisideks on puhvreid vaja ja kriis kriisi otsa tulid otsa. Ja nüüd me olemegi selles olukorras, kus me seda kõike peame kumuleeruvalt lappima. Ja keerulisel ajal. Tegelikult oleks ju parem, kui me saaksime märksa pehmemalt käituda nendes kriisides, aga tänu sellele, mis omal ajal tehti, ei saa. Aga ärme kurda selle üle. Teeme selle korda, mis saame ja püüame majandust kasvatada," rääkis Michal.

Riigikogu saadikute Hiina visiidi kohta ütles Michal, et oma arved tasuks maksta ise.

"Selliste visiitide puhul on hästi selge, et need riigikogu liikmed peaksid ikkagi kursis olema Eesti erinevate asutuste hoiatuste ja arvamustega. Ja oma arved tasuks ise maksta. Seda, et riikidega suhelda tuleb, on selge. Enda vaadet tuleb levitada, see on ka selge. Aga oma arvad tasuks ikka ise maksta, et ei oleks selliseid kaheti mõistmisi. Riigikogu on valitsuse tööandja. Eks nad peavad seda siis ise selgitama ja seda tähelepanu ka jagama," kommenteeris peaminister.

Riigikogu Hiina sõprusrühma kuueliikmeline delegatsioon suundus neljapäeval kümnepäevasele visiidile Hiinasse, mille kohapealsete kulude eest tasub kompartei juhitav režiim. Eesti poole kanda jäävad ainult Hiinasse lendamise kulud.