Air Balticu IPO-ks valmistumine suurendas pingeid Läti poliitikas
Läti lennufirma Air Balticu valmistumine aktsiate esmakordseks avalikuks müügiks on suurendanud Läti poliitikute vahelisi pingeid. Kolmapäeval süüdistas president transpordiministrit kehvas kommunikatsioonis ja kinnitas, et põhikapitali vähendamine rohkem kui 570 miljoni euro võrra pole veel otsustatud. Parlamendi opositsioon aga soovib, et ettevõtte rahakasutust uuriks prokuratuur.
Et Air Balticu arutelu Läti valitsuses toimus kinnisel istungil, on Lätis tekkinud palju küsimusi, mida reede õhtupoolikul õieti kokku lepiti. Riigile jääva osa suurus – 25 protsenti pluss üks aktsia – küll, aga nagu selgus teisipäeval pressikonverentsil, oli juttu ka teistest IPO-eelseist ettevalmistustest.
Nii on terve päeva ringelnud ajakirjanduses uudis, et lennufirma põhikapitali vähendatakse 571 miljoni euro võrra ja alles jääb vaid 25 miljonit eurot.
"Tegelik olukord on avalikkuseni jõudnud teabele lausa vastupidine – otsust rohkem kui 500 miljoni euro mahakirjutamise kohta pole tehtud. Valitsus võib selle vastu võtta vaid siis, kui on täidetud palju tingimusi. Tuleb ka arvestada, et erinevatel aegadel Air Balticu abistamiseks tehtud rahaotsused on seotud tähtajaga. On ka Euroopa Komisjoni nõuded, mis tuleb samuti täita," lausus Läti president Edgars Rinkevics.
Teada on ka, et aktsiate struktuur vaadatakse ümber ja alles jääb vaid üht tüüpi aktsia ning börsilt plaanitakse kaasata 300 miljonit eurot. Mis saab aga rahast, mida Läti maksumaksjate taskust on aastaid firmasse investeeritud?
"7,2 miljardit tulu pole Air Balticule maksnud mitte Läti maksumaksjad, vaid reisijad ja teised lennufirmad. Läti riik on 29 aasta jooksul ettevõttesse investeerinud 526 miljonit eurot. Kuid samal ajal on Air Baltic maksnud oma sissetulekust üle 400 miljoni euro maksude ja intresside kaudu riigile tagasi," ütles Air Balticu juhatuse esimees Martin Gauss.
"Üks asi on väga keeruline otsustusprotsess. Kuid teine asi, mis on minu meelest täiesti ebaõnnestunud, on transpordiministeeriumi kommunikatsioon. Asjust, mida pidanuks avalikkusele selgitama reede õhtupoolikul pärast valitsuse istungit, teavitati alles eile," märkis Rinkevics.
Lätis on küsitud, kas riigi omaosaluse vähendamine ikka tagab, et lätlaste huvid oleks kaitstud – otselennud, põhibaas Riias. Peaminister Evika Silina ütles, et riigi osa peab niikuinii vähenema.
"Ka Euroopa Komisjon on juba mõne aasta eest leidnud, et järk-järgult tuleb riigi osa selles aktsiaseltsis vähendada," lausus Silina.
Strateegilise investoriga läbirääkimised jätkuvad.
"Investori nime avalikustamine saab olema paljude jaoks kindlasti suur positiivne üllatus. See tähendab, et Air Baltic on 29-aastase töö järel muutunud arvestatavaks lennufirmaks," ütles Gauss.
Toimetaja: Marko Tooming