LTV: Air Baltic võib siiski vajada riigilt lisaraha
Läti ametnike hinnangul peaks kokkulepe lennufirma Air Baltic strateegilise investoriga valmima mõne nädala jooksul ja firma saab keskenduda börsile minekule. Selgusetuks jääb aga see, kas riik peab koos erainvestoritega Air Balticule vajalike vahendite kindlustamiseks taas rahakoti avama, teatas Läti Televisioon (LTV).
Ehkki Air Balticu ostja nime ametlikult välja ei öelda, pole saladus, et läbirääkimised käivad Saksa lennufirmaga Lufthansa. Leppe tingimustes on kokku lepitud ja see ootab hetkel Lufthansa esindajate allkirju.
Tehingu mahtu ei avalikustata, kuid on selge, et sellest rahast Air Balticu vajadusteks ei piisa, mistõttu tuleb ettevõttel raha börsilt otsida, märkis LTV, mida vahendas Läti rahvusringhäälingu uudisteportaal.
"Mis puudutab strateegilist investorit, siis me räägime väikese, vähemusosaluse omandamisest. Seetõttu on selge, et kaasatud investeeringu summa ei ole nii suur, kui oleks vaja ettevõtte äriplaani elluviimiseks," ütles transpordiminister Kaspars Briškens.
"Üksikasju strateegilise investori kohta ei saa ma veel avaldada, kuid kokku - ja sellest on ka varem juttu olnud - plaanib ettevõte kaasata kuni 300 miljonit uut kapitali," lisas ta.
Air Baltic on juba mõnda aega tegelenud aktsiate avaliku emiteerimise (IPO) ette valmistamisega. Ettevõtte hinnangul ei olnud eelmise aasta teisel poolel tingimused selleks piisavalt head. Nüüd on sihiks võetud selle aasta kevad või varasuvi. Kuid poliitikute ja ettevõtte juhtkonna vahele on tekkinud mõrad, mis ei aita IPO-le kaasa, tõdes LTV.
Aasta alguses teatas Air Baltic ootamatult 4670 lennu tühistamisest sel suvel. Valitsuspartei Roheliste ja Põllumeeste Liit reageeris sellele, nõudes lennufirma presidendi Martin Gaussi vallandamist. Samas avaldas nõukogu esimees Klāvs Vasks vastupidiselt Gaussi lubadusele riigilt lisaraha mitte küsida oma arvamuse, et riigi kapitalisüst on tõenäoliselt vältimatu. See omakorda ärritas transpordiminister Briškensit.
"Kui ma vaatan nõukogu esimeest, siis sotsiaalvõrgustikes arvamuste avaldamisest olulisem on oma tööd reaalselt teha ning õigeaegselt ja ausalt suhelda ka aktsionäriga," ütles Briškens.
Seevastu Air Balticu nõukogu esimees Vasks süüdistab riiki mikrojuhtimises, selle asemel, et strateegilisi otsuseid teha. Samuti on nõukogu juhtinud tähelepanu kommunikatsiooniprobleemidele peaministri ja teiste valitsuse liikmetega.
"Mulle tundub hetkel pigem nii, et riik üritab igas olukorras süüdlasi leida, mitte näiteks konstruktiivselt olukorrale otsa vaadata, probleemid tuvastada ning ettepanekuid lahendusteks ettevõtte poolt ära kuulata," ütles Vasks.
Air Balticu aktsionäride koosolek on kavas teisipäeval, 21. jaanuaril. Ministri sõnavõttu arvestades ei tohiks olla üllatav, kui vähemalt Air Balticu nõukogu tasandil toimuvad muudatused, märkis LTV.
Selgitades, kui palju avalikku raha võiks riigil olla vaja Air Balticusse veel panna, tõi LTV välja firma presidendi Gaussi eelmise nädala intervjuus LTV-le antud mõned üldised arvud. Riigi panuse otsustab enne börsile minekut lennufirma väärtuse määramine ja see, kas valitsus soovib oma osalust Air Balticus säilitada.
"Kui ettevõtte väärtuseks enne IPO-t oleks 100 miljonit eurot, siis ei peaks valitsus midagi investeerima, kui kaasaksime 300 miljonit eurot. Kui hinnaks oleks aga null, siis peaks Läti 25-protsendise osaluse hoidmiseks investeerima 75 miljonit eurot. Nii et nullist 75 miljoni euroni, olenevalt väärtusest," selgitas Gauss LTV-le antud intervjuus.
LTV märkis, et Air Balticu võimaliku hindamise osas on veel vähe selgust. Samuti ei ole valitsuselt seni ametlikult uute aktsiate omandamist palutud. Kui valitsus otsustaks investeerida kahjumis olevasse ettevõttesse, suurendaks see riigieelarve puudujääki. Air Balticu eelmise aasta näitajaid pole avalikustatud, kuid aasta esimese üheksa kuuga oli firma kahjum ligi 50 miljonit eurot.
Läti transpordiminister leiab, et riigil oleks strateegiliselt oluline säilitada Air Balticus 25-protsendine osalus, et näiteks valitsusest mööda hiilides ei saaks muuta ettevõtte põhikirja.
Küsimusele, kas Air Balticu väärtus oleks lähemal 100 miljonile eurole või nullile, vastas Briškens: "See ei ole midagi sellist, mida me saaksime paberil arvutada. Selge on, et see selgub konkreetsel hetkel, kui ettevõte on valmis IPO-ga edasi liikuma ja siis määravad selle juba investorid. Nii et tegemist ei ole täppisteadusega. Loomulikult tuleb arvestada mingi kõrvalekaldumisega ettevõtte minevikus antud lubadustest."
AirBalticu nõukogu esimees Vasks on veendunud, et selleks, et lennufirma IPO oleks investoritele atraktiivne, peab valitsus selgelt ütlema, et säilitab oma strateegilise huvi ettevõtte vastu. Börsilt saadava rahaga saab aga tasuda kallite laenude ja võlakirjade eest ning minna edasi investeerimisplaanidega.
LTV tõdes, et üheks etteheiteks lennufirmale on, et selle äriplaan rajaneb 100-lennukilisele lennukipargile ning seni pole firmal olnud ühtegi varuplaani. Ettevõtte viimase aruande kohaselt on lähiaastatel tarnitavate lennukite kogumaksumus ligikaudu kolm miljardit eurot.
Toimetaja: Mait Ots