Augusti viimasel reedel otsustas Läti ministrite kabinet kinnisel istungil vähendada nii Air Balticu aktsiakapitali kui ka riigi osalust ettevõttes. Aktsiakapitali vähendati 571,3 miljoni euro võrra, et kustutada aastate jooksul kogunenud kahjumid.

Riigi poolt investeeritud raha ei ole enam ammu tegelikult ettevõtte pangakontol ega seifis. Need vahendid on juba aastaid kasutatud majandustegevuseks.

Esimene suur avaliku raha sissevool Air Balticus toimus 2011. aastal, kui valitsus võttis kontrolli peaaegu pankrotistunud lennufirma endise presidendi Bertolt Flicki äri üle. Riik andis Air Balticule laenu rohkem kui 80 miljonit eurot.

Uue juhi Martin Gaussi äriplaani elluviimiseks, mis hõlmas ka lennukipargi uuendamist, süstiti ettevõttesse rohkem riigi raha koos uue erasektori investori Ralf-Dieter Montag-Girmese vahenditega. 2015. aastal kapitaliseeriti varasemad laenud ja 2016. aastal lisati veel 80 miljonit eurot.

Air Balticu finantstulemused hakkasid paranema, kuid siis saabus Covidi-kriis. 2020. aasta kevadel otsustas valitsus süstida Air Balticu kapitali veel 250 miljonit eurot. "See tähendab, et me tagame vaatamata pandeemiale ja neile rasketele aegadele, mida kogu lennundustööstus kogeb, on Lätil rahvuslik lennufirma ja jääb ka edaspidi olema," ütles peaminister Krišjanis Karinš tol ajal.

2021. aastal selgitas Air Baltic, et see raha aitas muu hulgas katta lennukite renti ja hooldust. Rohkem kui 60 miljonit eurot tuli tagastada reisijatele tühistatud lendude eest.

250 miljonit eurot ei olnud veel lõpp, sest valitsus süstis hiljem veel 90 miljonit eurot. "See aktsiakapitali suurendamine ei ole kingitus, see ei ole toetus, tegelikult peame seda laenuks," ütles toonane transpordiminister Talis Linkaits.

Gauss kordas mitmes intervjuus, et maksumaksjad saavad oma raha tagasi pärast Air Balticu aktsiate müüki börsil.

Air Balticu aktsiakapital kasvas kümne aastaga 596,5 miljoni euroni. Kuid varasemate aastate kogunenud kahjumid – 685,9 miljonit – olid ikka veel Air Balticu raamatupidamises. Viimastel aastatel olid need suuremad kui aktsiate väärtus, mistõttu oli Air Balticu omakapital tegelikult negatiivne. Eelmisel aastal oli see 47,9 miljonit eurot miinuses, sel aastal 134 miljonit miinuses.

Kuigi aastaid on avalikkusele lubatud, et maksumaksjad saavad oma investeeringu tagasi, otsustas valitsus augusti lõpus põhimõtteliselt 571,3 miljonit eurot maha kanda.

Seda otsust ei avalikustatud kohe pärast valitsuse istungit ja selle avalikuks tulek võttis aega mitu päeva.

Päevi hiljem kutsuti transpordiministeeriumis kokku pressikonverents. Minister Kaspars Briškens, kes ise töötas aastaid Air Balticu juhatuses, märkis, et kahjum on juba tekkinud ja kutsus inimesi üles mõtlema Air Balticu tulevasele kasumlikkusele, viies aktsiad börsile.

"Te juba näete loomulikult ettevõtte praegust bilanssi. Ettevõte kandis pandeemia kolme aasta jooksul kokku 455 miljonit kahjumit, kuna Lätis olid väga ranged lennunduspiirangud ja ka täielikud karantiinimeetmed," lausus Briškens.

Aktsiakapitali vähendamine ei tulnud Air Balticu finantsekspertidele üllatusena. Endine Prudentia finantsnõustaja Karlis Krastinš nõustub, et vanad kahjumid tuli sel viisil maha kanda.

"Loomulikult, kui ettevõte loodab lähitulevikus kogunenud kahjumite pealt kasumit teenida, aasta või pooleteise jooksul, siis on mõistlik vanad aktsiad alles hoida, kuid on ebatõenäoline, et Air Baltic teenib aastaga 600–700 miljonit. See pole realistlik. Seetõttu tuleks need vanad aktsiad, mis on väljastatud rohkem kui 20 aastat tagasi, tühistada. Ja need suured kogunenud kahjumid tuleb kustutada ning alles siis saab tulla uus raha puhtama ja selgema bilansiga," ütles Krastinš.

Prudentia koostab igal aastal nimekirja Läti kõige väärtuslikumatest ettevõtetest. Eelmisel aastal hinnati Air Balticut umbes 300 miljoni euro suuruseks. See näitaja on kooskõlas prognoosidega, mida ettevõtte juhtkond loodab börsilt ja tuntud strateegiliselt investorilt saada, kellega praegu läbirääkimised käivad.

"De Factole" kättesaadava teabe kohaselt võib strateegiline investor teha algse pakkumise 10 protsendile Air Balticu aktsiatest, kirjutas Läti Rahvusringhääling.

"Räägime vähemusosalusest," kinnitas Air Balticu nõukogu esimees Klavs Vasks, lisades, et strateegilise investori koguinvesteering on kindlasti väiksem kui riigi osalus.

Küsimusele, miks võiks globaalne lennufirma olla huvitatud Air Balticusse investeerimisest, tõi nõukogu esimees ühe põhjusena välja Air Balticu lennukipargi: "Kui meie plaan on kasvada 2030. aastaks 100 lennukini ja 12 miljoni reisijani, lisaks laiendada Riias nende lennukite hooldusbaasi, siis on see üsna strateegiline vara. Meil saab olema maailma suurim Airbus 220 lennukipark."