Kristjan Otsmann: Eestis kannab õigeusku Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik tegutseb oikumeenilise patriarhi kui idakiriku kõrgeima autoriteedi tahte järgi iseseisvas Eestis ainsa õiguspärase õigeusukirikuna, kirjutab Kristjan Otsmann vastuses Igor Prekupi kommentaarile "Ajalugu ei salli ebatäpsusi".
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) ei soovi pingeid luua või muuta olukorda keerulisemaks. Selguse loomiseks peame vajalikuks siiski mõnda olulist aspekti täpsustada.
Ülempreester Igor Prekup viitab ERR-i portaalis ilmunud kommentaaris "Ajalugu ei salli ebatäpsusi" mitmele väidetavale faktiveale EAÕK metropoliidi Stefanuse seisukohtades. Palume vabandust ühe faktivea pärast: Aleksius II ei olnud veel Moskva patriarh, kui Moskva kirik taotles Konstantinoopolit Eesti ületoomist Konstantinoopoli jurisdiktsioonist Moskva oma alla.
Kahjuks on Igor Prekup vanema ajaloo käsitlemisel ebatäpne, eriti nn põhjaalade kirikliku kuuluvuse küsimustes. Näitena toome Moskva sinodi otsuse, mis kinnitas 1589. aasta patriarhaadi: selles ei ole juttu patriarhi võimust Põhjamaade üle, vaid nimetatakse tsaari "kogu Siberi maa ja põhjamaade valdajaks". Moskva patriarhi nimetatakse selles "Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks".
Mitu ajaloolist fakti näitavad selgelt, et Balti riigid kuulusid 16. sajandil Konstantinoopoli patriarhaadi, mitte Moskva jurisdiktsiooni alla. Ent jätkem need teemad ajaloolaste omavahelise diskussiooni pärusmaaks.
Põhiküsimus on muus, nimelt suurvenelikus ajalookäsitluses, milles suurt osa Venemaa naaberriikidest nähakse läbi Vene riigi prisma lähivälismaana, impeeriumi osana.
Ajaloo üksikasjadest (Eesti alade kuulumine Tsaari-Venemaa ning hiljem annekteerituna Nõukogude Liidu koosseisu) olenemata on Eesti apostlik-õigeusu rahvas ja ülemkarjane küsinud Konstantinoopolis asuvalt oikumeeniliselt patriarhilt autonoomiat ja selle saanud 1923. aastal piiramata ajaks ning taastanud selle 1996. aastal. Konstantinoopolil kui kõrgeimal idakiriku autoriteedil on neis asjus lõplik sõnaõigus, mida ei saa tühistada ükski teine patriarh, ei Moskva oma ega keegi teine.
Eesti on iseseisev demokraatlik riik, mitte Vene impeeriumi osa. Iseseisva riigi rahvas saab korraldada oma elu ise ja nii on meil õigus korraldada ka oma kirikuelu iseseisvalt. Eesti õigeusukirik ei ole selles erandiks.
EAÕK omalt poolt on pakkunud välja vikariaadi moodustamise mõtte, mille puhul oleks peamiseks muudatuseks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) puhul see, et organisatsiooni põhikirja tuleks vastavalt muuta ning liturgial meenutataks Moskva patriarhi asemel EAÕK metropoliiti. Vikariaat tähendaks laialdast sisemist iseseisvust, võimalust jätkata oma kiriklike tavade järgimist. Jääme ootama, kas see ettepanek võetakse vastu.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eesmärk on jõuda selleni, et Eestis tegutseks üks kanooniliselt õige õigeusukirik. Konstantinoopoli patriarh on andnud selle õiguse Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule. Omalt poolt oleme avatud dialoogile, et selle tulemuseni jõuda. Usume vahetu dialoogi tulemuslikkusse. Seetõttu me ei soovi ega hakka esitama vastuväiteid või selgitusi igale sel teemal ilmuvale artiklile.
Toimetaja: Kaupo Meiel