Lauri Läänemets ütles, et MPEÕK tehtud põhikirjamuudatused ei tohi olla üksnes kosmeetilised administratiivsed muudatused, vaid nendega tuleb liikuda edasi sisulise eraldumise suunas Moskva patriarhaadi mõju alt. Läänemetsa hinnangul on sellega seoses endiselt murekohti.

"Sisuliselt on ju riigi soov olnud ja on jätkuvalt Eestis tegutseva õigeusu kiriku ja selle kogukonna lahtisidumine Moskva patriarhaadi mõjuväljast, kuid kas või antud täiskogu otsus ei saa kehtima hakata enne, kui selle on kinnitanud patriarh Kirill. Puhtalt see fakt näitab Moskva patriarhi jätkuvat mõjuvõimu siin tegutseva kiriku üle. Lisaks juhtis ka antud täiskogu veebisilla teel metropoliit Eugeni, kelle elamisluba Eestis julgeolekukaalutlustel ei pikendatud, kuid kes sellele vaatamata jätkab siin tegutseva kiriku ametliku juhina," kommenteeris siseminister.

Ka MPEÕK soov muuta oma nimi Eesti Õigeusu Kirikuks on Läänemetsa hinnangul problemaatiline.

"Kardetavasti ei saa me seda aktsepteerida. Usuühenduse nimi peab selgelt erinema teistest registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega saa olla eksitav ning neid eeldusi paraku uus nimekuju ei täida. Uus nimekuju võiks teoorias olla aktsepteeritav, kui see organisatsioonina koondaks enda alla kõik Eesti õigeusu kogudused ja õigeusklikud, aga seda see ju sisuliselt ei tee," selgitas ta.

Samas tunnustas Läänemets, et MPEÕK on viimaste kuude jooksul püüdnud leida viise, kuidas Moskva patriarhaadi mõjuvõimu Eesti õigeusklike ja koguduste üle vähendada.

"Soovitud nimevahetus ja redaktsioonid põhikirjas on ju märk sellest. Aga vähendamisest ei piisa, tarvis on liikuda jätkuvalt selle suunas, et need sidemed katkestataks lõplikult. Ei saa piirduda sümboolsete muudatustega nagu näiteks erinevate uute nimede pakkumine, vaid julgeoleku seisukohast on riigi huvi jätkuvalt tänase sisulise alluvussuhte katkestamine Moskva patriarhaadiga, mis jätkuvalt töötab koostoimes Ukraina vastu terroristlikku sõda pidava Vladimir Putini režiimiga. Kosmeetikast siin ei piisa," lisas Läänemets.

MPEÕK kirikukogu muutis teisipäeval toimunud istungil kiriku põhikirja, millest eemaldati viited Moskva patriarhaadile. Kirikukogu kiitis heaks kiriku põhikirja uue versiooni, mis kinnitab kiriku administratiivset, majanduslikku ja hariduslikku sõltumatust, samuti sõltumatust tsiviilküsimustes ning võtab kiriku uueks nimeks Eesti Õigeusu Kirik.