"Ehkki taristuminister on hinnanud, et riiklik üürimajade programm on edulugu ning ka regionaal- ja põllumajandusminister kutsub ehitama igasse valda riiklikku üürimaja, tuleks enne uusi rahastamisotsuseid ja segumasinate käivitamist senist kogemust kriitiliselt hinnata," ütles riigikontrolör Janar Holm.

Riigikontrolli audit tuvastas senise üürimajade programmi rakendamisel hulgaliselt põhimõttelisi probleeme, mis ei võimalda Holmi sõnul riigikontrollil ministrite optimismi jagada.

Auditis vaadati programmi esimestes taotlusvoorudes (2018–2019) rahastuse saanud projekte. Mobiilse tööjõu sihtrühmale ehitati ja võeti kasutusele selles etapis 11 maja kokku kümnes omavalitsuses. Projektide kogumaksumus oli ligikaudu 16 miljonit eurot, millest ligi poole andis riik.

Üürimajade ehitamiseks omavalitsustele investeeringutoetuse andmise ühe peaeesmärgina deklareeriti vajadust lahendada üüriturul esinevaid turutõrkeid – olukordi, kus maapiirkondades ületab nõudlus pakkumist ning erasektor ei ole valmis nõudlust suurendama.

Turutõrke olemus ja ulatus jäi põhjalikumalt hindamata ning üürimajade programmiga alustades oli konkreetne lahendus selge enne kui probleem ise, nendib riigikontroll.

Audit näitas, et turutõrke hindamine on jäänud pealiskaudseks ka konkreetsete projektide rahastusotsuste tegemisel. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (toona KredEx) on toetusraha jaganud põhimõttel, et omavalitsus ise teab, milles ettevõtluse arengut takistav turutõrge seisneb ja taotluses esitatud selgitusi ei kontrollitud. Selleks puudusid määrusega kehtestatud projektide hindamismetoodikas ka selged kriteeriumid. Auditi käigus selgitati, et kuna taotlusvoorudes laekus toetuse eelarvega sarnases summas toetustaotlusi, ei tekkinud ka sisulist vajadust asuda väidetavaid turutõrkeid eri paigus omavahel võrdlema. Rahastamisotsuste tegemisel peaks olema aluseks taotluse sisuline põhjendatus, mitte kasutada oleva raha piisavus, märgib riigikontroll.

Riigikontrolli hinnangul oli taotlustes turutõrge hõredalt tõendatud, see rajanes pea täielikult kohalike ettevõtete toetuskirjadel. "Kirjade kogumisel oli kampaania maik ja on näha, et selliste ettevõtete töötajaid on üürnike seas praegu vähe," seisab auditis.

Riigikontroll osutas ka, et välja üürimata korterite hulk ja mittetöötavad üürnikud on märk, et nõudlus korterite järele võib olla ülehinnatud. Näiteks oktoobris 2023 oli enamikus üürimajades (7 maja 11-st) osa kortereid üüriliseta. Selliste korterite osakaal jäi vahemikku 18 kuni 50 protsenti. Sarnane seis valitses mitmes üürimajas ka 2022. aasta augustis.

Programmi eest praegu vastutav kliimaministeerium möönis, et üüripindade nõudlus võib olla vähenenud, ent nägi selle põhjusena viimaste aastate üldist majanduskliima halvenemist. Samas näitas audit, et üürimajade programmis on ka paremini õnnestunud projekte, kus täituvusega probleeme ei ole, kõik üürnikud töötavad, nende tööandjad on piirkonnas olulise tegevusmahuga ettevõtted jne.

"Programmi rakendajatel on põhjust mõelda, miks ühesuguste makromajanduslike muutuste ja ühesuguste programmi eesmärkide taustal on tänane pilt projektide võrdluses niivõrd erinev," ütles riigikontroll.

Üks üürimajade toetusmeetme eesmärk oli positiivse mõju saavutamine piirkonna ettevõtluskeskkonnale ja majandusele, kuid riigikontrolli auditi kohaselt puuduvad kokkulepitud näitajad, mille põhjal mõju hinnata.

"Võib väita, et mõju ei ole üritatudki tõsiselt mõõta. Küsimuses, kes oleks pidanud näitajad kindlaks määrama, käib ringmäng – kohalikud omavalitsused osutasid auditis riigile, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) riigi poolelt ministeeriumile ja viimane omakorda meetme rakendajatele ehk EISA-le ja KOV-idele. Programmi senise käigu kohta tehtud kokkuvõtetes on keskendutud suuresti vaid hoonete füüsilistele näitajatele, ruumimõju kirjeldamisele ja selle ülekordamisele, mida loodetakse programmiga saavutada. Majanduse elavdamise efekti kohta sealt järeldusi ei leia," seisab auditis.

Üürimajade programm on riigi toetusmeede üürielamute rajamise toetamiseks omavalitsustes. Programmil on kaks üürnike sihtrühma: mobiilsed töötajad ja majanduslikult vähekindlustatud isikud. Auditis käsitleti mobiilsetele töötajatele rajatud üürimaju.

Mobiilse tööjõu sihtrühmale rajati 12 maja 239 korteriga. Auditis vaadatud üürimajad olid järgmistes asulates: Imavere (Järva vald), Linnamäe (Lääne-Nigula vald), Liiva (Muhu vald), Koksvere (Põhja-Sakala vald), Pärnu, Kuressaare, Laagri (Saue vald), Turba (Saue vald), Türi, Valga ja Vastseliina (Võru vald).

Toetust sai ka Otepää, kuid kuna maja ei võetud üürimajana kasutusele, on toetus tagasi küsitud. Lisaks eelnimetatud 12 mobiilsele tööjõule rajatud üürimajale ehitati ka üheksa maja kaheksas omavalitsuses vähekindlustatud inimestele.

Svet: programmiga tuleb jätkata

Taristuminister Vladimir Svet ütles auditi kommentaariks, et tema hinnangul üürielamute programm toimib.

"Väikelinnades ja maakonnakeskustes on tänapäevastest üüripindadest terav puudus, kuid nõudlust jagub. Samas on väljaspool Tallinna ja Tartu kuldset ringi uusarenduste ehitamine turutingimustes väga keeruline. Kaasaegsetesse ja energiatõhusatesse eluruumidesse panustamine neis piirkondades on regionaalpoliitiliselt väga vajalik, et kõik pädevad spetsialistid ja tööandjad ei koliks suurematesse linnadesse," põhjendas Svet vajadust programmiga jätkata.

Samas möönis ta, et mõne näite põhjal on selge, et toetuse tingimusi tuleb edasi arendada ja seda kliimaministeerium plaanibki tema sõnul teha. Meetme jätkamine on prioriteedina märgitud ka koalitsioonileppes.

Svet pidas vajalikuks eraldi välja tuua, et turutõrke määramine igas Eesti nurgas ei peaks olema riigi ülesanne, sest kohalik omavalitsus tunneb kohalikke olusid kõige paremini ning omakorda nende otsus on, kas investeerida turutõrke lahendamisse ka oma enda maksumaksja raha.

"Senine KOV-ide suur huvi toetuse järgi ja sellega loodud elupindade kõrge hõivatuse määr on omakorda näitajaks, et turutõrge on üle Eesti erinevates piirkondades piisavalt suur probleem, millega tuleb tegeleda," sõnas Svet.