Saates "Esimene stuudio" rääkis Eesti 200 üks loojatest Priit Alamäe, miks ta otsustas lahkuda erakonnast ja kaugeneda poliitikast.

"Ma mainisin seda pressiteates ka – vandenõuteooriad," vastas Alamäe, miks ta otsustas poliitikast lahkuda.

"Üks kõige laiemalt tiražeeritud vandenõuteooria on see, et Alamäe ajab taga mingit müstilist riigihanget, mis on seotud personaalse riigiga ja et selle nimel ta avaldas kümme aastat tagasi mingisuguse artikli, siis asutas erakonna kuus aastat tagasi – see on selline pikem projekt olnud. Me [Nortal] oleme olnud Eesti riigi kõige suurem partner digiriigi arendamisel viimased 20 aastat," rääkis ta.

"Kui siis mingi ajakirjanik avaldab sellise vandenõuteooria… Me teeme äri Inglismaa avaliku sektoriga, Saksamaaga, Kanadaga, Soomega. Ja selline paskvill hakkab kohe levima meedias. Tänapäeval Google-i tingimustes ükskõik, kes teeb taustauuringut oma tulevasele koostööpartnerile, ta leiab mingisuguse sellise artikli. Ega tema ju ei tea, et see on täielik jama. Tema loeb artiklit ja tekib mingi kahtluseuss. Nagu ütles vana Baskin, et "kõhklusi ei ole, aga kahtlusi on". Sellises olukorras see lihtsalt hakkab haiget tegema," selgitas Alamäe poliitikast lahkumist.

Ta ütles, et Eestis elab sellised jutud üle, kuid enamus ta äri on Eestist väljas ning koostööpartnerid on temalt nende teemade kohta küsinud.

"Minu esmane vastutus on minu töötajate, klientide ja kaasaktsionäride ees. See on see, miks ma tegin selle raske ja vastiku otsuse," sõnas Alamäe.

Ta eitas, et erakonna reiting oli erakonnast lahkumise põhjus.

Kolm nädalat tagasi rääkis ta erakonna esimees Kristina Kallasele plaanist lahkuda, märkis ta.

Saatejuht küsis, et kas ta eitab seda, et ta lõi Eesti 200 selleks, et saada veelgi rikkamaks.

"Minu tegevus Eesti 200-s on minu varalisele seisule mõjunud väga negatiivselt, mitte vastupidi," vastas Alamäe. "Ma ei räägi siin erakonna toetamisest, vaid see aeg, mis on sinna pandud selleks, et välja mõelda, milleks seda erakonda vaja on, aidata esimesi programme kokku kirjutada, kõike seda. See on aeg, mille oleks rahulikult võinud panna ettevõtlusesse."

Alamäe küsis, et miks peaks tänapäeval ettevõtjad inspireerima altruistlikel eesmärkidel ühiskondlikus elus olema aktiivne. "Niipea kui sa nii-öelda pistad pea kaevikust välja ja hakkad end poliitiliselt määratlema. Niipea tal on kohe märk otsaees."

Alamäe ütles, et kui ettevõtja tuleb erakonna sildi alt mingi ideega välja, siis esimene reaktsioon on see maha teha, sest äkki see tõstab teise poliitilise poole populaarsust.

Saatejuht küsis, kas viimane piisk karikasse oli eelmisel nädalal, kui Eesti Ekspressis ilmus artikkel, kus kirjutati, et Alamäe toetab personaalse riigi projekti, kuna see tooks hangete kaudu tema IT-ettevõtele kaasa "hunniku magusat raha".

"Ma pean tunnistama, et karikat tühjemaks see ei teinud," vastas ta. "Kõige naljakam on see, et kes iganes selle kirjutas. Ta tegelikult ei julgenud sinna enda nime alla panna."

Alamäe rääkis, et kõik see vähendab üldist usaldust ühiskonnas ning et arenenud ühiskonnad põhinevad usaldusel. "Seal on süütuse presumptsioon äris, õigussüsteemis. Kui sa hakkad seda usaldust murendama, siis see ühiskond lõheneb ja muutub järjest rohkem väljaspoolt rünnatavaks."

Alamäe sõnul on Eestis skisofreeniline olukord. "Ühelt poolt räägitakse, et meil on vaja poliitikasse värskeid nägusid, eksperte, inimesi, kes on mujal elus midagi ära teinud. Aga niipea, kui need inimesed päriselt hakkavad aktiivseks, niipea lastakse nad enamasti sõelapõhjaks."

Saatejuht küsis, miks ta ettevõtlust ei jätnud ja täielikult poliitikasse ei läinud.

"Ma olen hingelt ettevõtja," vastas Alamäe.

Veel rääkis Alamäe, et Eesti on maailmas tuntud digiriigina ning et seda ei tohiks pausile panna. "Me oleme väga väike riik, meil saab olla üks asi, mille poolest me päriselt tuntud oleme," sõnas ta.

Ta väitis, et kui personaalset riiki ei tule, jääb Eesti järgmisest arenguhüppest ilma. "Meie inimesed jäävad ilma sellest, et neile pakutakse riigi poolt paremat teenust."

Saatejuht küsis, kas küberturvalisuse probleeme ei tuleks enne lahendada.

Alamäe sõnul on Eesti saanud küberohtudega väga hästi hakkama. Ta rääkis, et küberturvalisust ei ole võimalik kiirelt korda teha, vaid et see on pidev võitlus väliste ohtudega.

Plaanitavatest maksudest eelistab Alamäe tulumaksu. "Katku ja koolera vahel valides. Kui tõesti on vaja seda teha, mida ma arvan, et tegelikult saaks ka teistmoodi, siis kõige mõistlikum on teha seda tulumaksu. Aga see peab olema selgelt ajutine."

Saatejuht küsis, kas ta naaseks veel kunagi poliitikasse.

"Siis ma peaksin väga vana olema," vastas Alamäe.