Üha kasvav taastuvenergia osakaal muudab elektri hinna kõikuvamaks
Balti riikides on energiat puudu ning üha kasvav taastuvenergia osakaal muudab hinnad kõikuvamaks, ütlevad energiaeksperdid.
Eestis hakkab peagi tööle Sopi-Tootsi tuulepark. Taastuvenergiat on lisamas ka Leedu. Uuest tootmisvõimekusest aga ei piisa, et katta Balti riikide puudujääk.
"Kui tarbimist tuleb juurde ja tootmisvõimekus ei kasva, siis ilmselgelt matemaatika ütleb, et hind pigem peaks kasvama. Aga Eesti ja kõik Baltimaad on võtnud eesmärgiks 2030 toota sama palju, kui tarbitakse. Oluline on see, millised energeetikaotsused hakkavad olema, et kas hakkame tuuleparke toetama või mitte," lausus Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov.
"Pikas perspektiivis elektri hind võiks ikka keskmiselt allapoole liikuda, aga (hinna)tipud lähevad kõrgemaks ja madalad kohad lähevad madalamaks," ütles energiaekspert, Gridio juht Konrad Hanschmidt.
Hanschmidti sõnul on järgmised viis kuni kümme aastat elektritootmises keeruline üleminekuperiood. Vaja on väga palju taastuvenergiat ja selle salvestust, samuti suuremaid projekte, nagu hüdro- või tuumajaamad. Praegu on aga olukord selline, et kui tuul ei puhu ja päike ei paista, siis meil pole taastuvenergia asendamiseks enam piisavalt palju juhitavaid võimsuseid. Väikse kasumlikkuse tõttu pannakse neid ühelt poolt lihtsalt kinni, teisalt ei ehitata juurde.
"Elektriturul ükski finantsist ei anna praegu raha, et ehitada isegi gaasi- või rääkimata söejaamast, sest see ei ole kasumlik. ;eil on strateegiliselt praegu väga oluline see, et need jaamad, mis turul on, et neid ei lastaks kinni minna. Võib-olla on neile vaja maksta toetust mõned aastad," märkis Hanschmidt.
"Ja me peame olema valmis neid kohe käivitama, kui vaja on. Ja ka siis, kui mõni kaabel läheb katki, siis peavad tulema elektrijaamad tööle. Näiteks siis, kui Estlink 2 on väljas, siis ei tasuks Auvere elektrijaama hooldada," ütles Eesti Energia endine juht Hando Sutter.
Tarbija jaoks on kasvamas ka muud hinnad. Elering tegi mullu juulis ettepaneku, et Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ehk desünkroniseerimise kulud võiks katta nii elektritootjatele kui ka -tarbijatele kehtestatava lisatasuga. Nüüd otsustas kliimaministeerium tootjatelt selle tasu küsimisest loobuda. Praegu pole veel selge, kas 60 miljoni euro suuruse aastakulu maksavad täielikult kinni ainult tarbijad.
Toimetaja: Marko Tooming