Juba praegu peavad koolid reaalainete õpetajaid tikutulega taga otsima, et üldse kedagi klassi ette leida. Lähiajal süveneb kriis veelgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Näiteks matemaatikaõpetajatest iga kolmas on 60 või vanem ja täpsemalt keskkooli tasemel 10-12 klass on meil juba 17 protsenti on pensionil. Ehk järelkasvu vajadus konkreetselt matemaatikaõpetajate hulgas on väga kriitilises seisus," ütles arenguseire keskuse ekspert Eneli Kindsiko.

Maailmas reeglina diferentseeritakse õpetajate töötasu enim hariduse ja kogemuse baasil. Kuna reaalainete õpetajate nappus on Eestis nii suur, siis Kindsiko sõnul oleks mõistlik maksta neile kõrgemat palka.

Arenguseire keskuse lühiraportist tuleb välja, et matemaatikaõpetaja haridusega inimene, kes ei ole koolis tööl, teenib näiteks Tartumaal ligi 400 ja Harjumaal ligi 370 eurot enam kui tema kursusekaaslasest koolmeister. Koolidel on võimalus juba täna osadele õpetajatele lisatasu maksta, kuid Kindsiko peab õigeks ühtset lähenemist kogu riigi.

"Mina pigem soosiksin riiklikku projekti, koolisiseselt see tõesti tekitab väga paksu verd. Aga kui meie ülikoolid ütlevad, et meil on vaja matemaatika, reaalainete oskustega inimesi, tööstus ütleb seda, aga tegudes me seda väga palju ei näe," sõnas Kindsiko.

Tallinna reaalkooli direktor Ene Saar ütles, et olukord on kriitiline. "Kuna me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus kriitiline on vähe öelda, tuleb öelda ülikriitiline, siis ma arvan, et see on üks lahendus. Kindlasti on neid inimesi, kellel on oskused olemas, kes on otsustanud ühel eluhetkel, et nad lähevad tasuvamale kohale," ütles Saar.

Saare sõnul näiteks Soomes kasutatakse juba aastaid erinevate ainete puhul diferentseerimist ehk matemaatikaõpetaja tunnikoormus on 16 tundi, mitte 23 nagu mõnes teises aines. Koolijuhi sõnul tuleks seda varianti kaaluda ka eesti keele õpetajate puhul, sest ka nende töömaht on väga suur.

"Teatud kohas tuleb teha see paratamatu otsus. Ikka on neid inimesi, kellele ei meeldi, ka praegused muudatused mulle kõik ei meeldi, aga tuleviku peale mõeldes tuleb see otsus lihtsalt teha," sõnas Saar.

Haridusminister Kristina Kallase sõnul reaalainete õpetajate palka pole kavas tõsta, sest seda saavad koolijuhid diferentseerimisfondi kasutades ise teha.

"Mina seda tunnikoormuse diferentseerimist pean äärmiselt mõistlikuks ettepanekuks ja tegelikult me oleme haridusleppes selle ettepaneku ka teinud. Meil on hetkel vaidlused kohalike omavalitsustega, kes hetkel seda diferentseerimist sellisel kujul ei toeta," ütles Kallas.

Haridusleppe läbirääkimised jätkuvad lähiajal.