Omavalitsustel on aega novembrikuu jooksul otsustada, kas haridusleppele allkiri anda või mitte. Paljud neist on teemat arutanud ja kuigi leppe vajalikkust mõistetakse, siis selle allkirjastamises kaheldakse, kuna puudub selgus, kust võetakse lisaraha.

"Kord on see raha tõstetud valitsuse reservi – see info oli esmaspäeval. Teisipäeval selgub, et seda raha ei ole valitsuse reservi selliselt sihtotstarbeliselt tõstetud ehk siis finantsgarantiid sellel õigel ettevõtmisel puuduvad. Ma ei ole kuulnud kindlat kinnitust selle kohta, et keegi on valmis alla kirjutama," rääkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees Urmas Klaas.

Teiste hulgas kahtlevad allkirjastamises nii Elva kui ka Rae vald.

"Hariduskuludest 60 protsenti peaks minema õpetajate palgaks. Täna on Elva vallas see protsent 57 protsenti ja see kolm protsenti tõusu tähendab meie jaoks 270 000 eurot aastas. Kui see mõte on selle loogikaga, et tegemist on hea tahte lepinguga ja umbes, et te ei pea tegema, kui teil raha ei ole, siis mina küsiks, kas on mõtet allkirjastada hea tahte lepingut, kui on algusest peale näha, et selle hea tahte täitmiseks finantsid puuduvad," kommenteeris Elva abivallavanem Heiki Hansen.

"Minister küll vastas, et eelarves tema teada on avaliku sektori palgatõusudeks alates 2026. aastast 150 miljonit eurot, et on kuskil mingi puhver. Kui ma küsin konkreetset rida, siis ta seda ei suutnud näidata. Ehk minul on kaks küsimust siin: kui meil sellist rida ei ole eelarves ja eelarvestrateegias, siis me anname kohalikele omavalitsustele ja õpetajatele katteta lubadusi; ja kui meil selline rida kuskil eelarvesse on peidetud, siis on mul teistpidi küsimus, kuidas me sellisel ajal, kus eelarve on suures defitsiidis ja ütleme, et me tõstame makse kaitsekuludeks, kas või näiteks ettevõtete tulumaks, siis kuidas meil saab seal olla järsku selline puhver," rääkis Rae vallavolikogu liige, endine rahandusminister Mart Võrklaev.

Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul ei saagi praegu veel kohalikele omavalitsustele kindlat eelarverida näidata, kuna 2026. aastal jõustuva haridusleppe kulud lisatakse eelarvesse 2025. aastal. Praegu on lubadus palgatõusuks kirjas haridusleppes.

"Praegu on prognoositud, et mingid täiendavad vahendid siiski valitsusele tulevad riigieelarvesse, sest majandus pöördub 2026. aastal kasvule. Kui me kärpeid ära ei tee, siis loomulikult need tulevased majanduskasvu pealt tulevad lisatulud lähevad tegemata kärbete katteks," selgitas Kallas.

Kui lisatulu läheb siiski tegemata kärbete katteks, tuleb Kallase sõnul teha tal oma valdkonnas täiendavaid kärpeid.

"Praeguse seisuga ma tean, et enamus osapooltest allkirjastab. Ainult kohalike omavalitsuste poolelt on siin väga suured küsimused. Oli lootus seekord, et omavalitsused tulevad kaasa, toetavad õpetajate järelkasvu mure lahendamist Eestis. Ma jätkuvalt väga loodan, et nad sellele allkirja annavad," ütles Kallas.