ERR USA-s: debativõit ei taga teed Valgesse Majja
USA presidendivalimiste eel on Kamala Harrise ja Donald Trumpi vastasseis jätkuvalt tasavägine. Kuigi möödunud nädalal peetud debati järel õnnestus Harrisel saavutada väike edumaa, usuvad politoloogid, et väitluse tegelik mõju võib küsitlustes kajastuda aga sel nädalal. Vett segab aga kindlasti ka pühapäeval Floridas aset leidnud mõrvakatse Donald Trumpi vastu.
Demokraatide presidendikandidaat Kamala Harris on debatile järgnenud kampaaniaüritustel näidanud üles enesekindlust.
"Kas te vaatasite seda? Kas vaatasite? Ma usun, et peaksime veel ühe debati pidama. Oleme selle valijatele võlgu," sõnas Harris debati järel.
Möödunud nädala vastasseis Harrise ja Trumpi vahel võis jääda aga esimeseks ja ka viimaseks.
"Ta kutsus kohe üles teisele debatile, mis tähendab, et ta on nagu elukutseline poksija, kes kaotas võitluse," vastas Trump Harrise üleskutsele.
67 miljonist televaatajast leidis ligi 60 protsenti, et Harris oli debatis Trumpi vastu tugevam.
"Kamala tegi Trumpile tuule alla. Hääletasin küll kaks korda Trumpi poolt, kuid muutsin oma lojaalsust. Olen lihtsalt väsinud ja otsin midagi uut," ütles Pennsylvania osariigi valija Bob Chuba.
"Kamala tegi tõesti head tööd ja ta lasi Trumpil lihtsalt rääkida ja ta kaevas ennast ise auku," kommenteeris Põhja-Carolina osariigi valija Leeann Syndergaard.
Debativõit ei tähenda teed otsejoones Valgesse Majja, sest kuigi Harris on saavutanud üleriigiliselt Donald Trumpi ees viieprotsendilise edumaa, siis põhiküsimustes nagu majandus ja sisseränne usaldatakse endiselt vabariiklaste kandidaati.
"Ilmselgelt ootasid kõik pärast debatti põnevusega, kuhu suunas küsitlused liiguvad. Ja see, mida me praegu näeme, on stabiilsus," ütles uuringufirma Ipsos kõneisik Clifford Young.
"Arvestades kasvavat polariseerumist, on enamik inimestest juba oma otsuse teinud ja debatt ei hakka neid ühes või teises suunas mõjutama. Püütakse alati valijat, kes pole veel otsustanud," rääkis Massachusettsi Amhersti ülikooli politoloog Tatishe Nteta.
Ja neid, kes pole veel otsust langetanud, on registreeritud valijatest ligi viis protsenti. Tasavägises võitluses, kus mõlema kandidaadi toetus on sisuliselt võrdne, saavadki need hääled otsustavaks.
"Seda väikest osa valijatest, kes pole veel otsustanud – ta (Harris) tahtis anda neile hetke aega mõtisklemiseks, mis nende valik võiks olla ja ta sai selle ülesandega hakkama," märkis Young.
"Debatil võib, aga ei pruugi olla pikaajalist mõju kampaania suunale. Kuid debatist on alati kasu vaatajale, sest inimesed saavad alati kandidaadi kohta midagi teada. Inimesed, kes debatti vaatavad, nende enesekindlus ja teadmised valimiste kohta tõusevad," rääkis Missouri ülikooli politoloog Ben Warner.
Kandidaadid ei jäta aga midagi juhuse hooleks ning vahetult pärast debatti suundusid mõlemad kaalukeeleosariikidesse kampaaniat tegema.
"Me teame, et meie võistlus tuleb väga tihe kuni lõpuni. Meie oleme järelejooksjad. Teeme selle selgeks – meie oleme järelejooksjad. Meid on ootamas ees raske töö. Aga meile meeldib raske töö. Raske töö on hea töö," kõneles Harris.
Politoloogide hinnangul võib debati tegelik mõju kajastuda aga alles alanud nädala küsitlustes.
Lisaks oodatakse, millist mõju avaldab toetusnumbritele pühapäeval Floridas aset leidnud mõrvakatse Donald Trumpi vastu, mis on viimase kahe kuu jooksul juba teine kord, mil eelmine president on võetud sihikule.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"