Mullu tehtud seadusmuudatuse tulemusel kasvab kõrgemate riigiteenijate ametipalk tänavu erinevas suurusjärgus, teatas rahandusministeerium.

Väiksema indeksi alusel (1,053) kujunevad peaministri, ministrite, riigikohtu liikmete, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgad.

Täisindeksi järgi (1,106) arvutatakse riigikogu liikmete, presidendi, riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja Eesti Panga nõukogu liikmete palk.

Selle tulemusel on alates 1. aprillist president Alar Karise, riigikohtu esimehe Villu Kõve ja aprilli alguses valitava riigikogu esimehe (praegu on sel ametikohal Lauri Hussar) ametipalk 9199,92 eurot.

Peaminister Kaja Kallase palk kerkib uue, ent ajutise süsteemi järgi 8759,05 euroni.

Riigikogu aseesimees, riigikogu komisjoni ja fraktsiooni esimees, riigikontrolör ja õiguskantsler hakkavad teenima 7891,93 eurot. Riigikohtu liikme, riigi peaprokuröri, ministri ja riigisekretäri palk tõuseb 7445,19 euroni.

Riigikogu liikme palk on alates 1. aprillist 5979,95 eurot.

Riiklik lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik hakkab aprillist saama palka 4817,48 eurot.

Väiksem indeks mõjutab ka nende ametikohtade palku, mis on seotud mõne kõrgema teenistuja palgaga: kantslerid (seotud ministri palgaga), prokurörid (seotud riigi peaprokuröri palgaga), kohtunikuabid ja -juristid (seotud I astme kohtuniku palgaga), töövaidluskomisjoni juhatajad (seotud riikliku lepitaja palgaga), riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed (seotud maa- ja halduskohtunike palgaga).

Valitsuse ettepanekul rakendatakse erinevat indekseerimist neljal järjestikusel aastal – erisus kehtib kuni 2028. aasta 31. märtsini, mil taastub senine ametipalkade arvutamise kord. See tähendab, et kui neli kevadet peavad kõrgemad riigitöötajad leppima saja- kuni mõnesajaeuroste palgatõusudega, siis tasutakse nende solidaarsus 2028. aastal, mil ees ootab 1000 kuni 2000 euro suurune palgatõus.

Kõrgeima palgamäära indeksi arvutab rahandusministeerium igal aastal 15. märtsiks välja nii, et indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Selleks korrutatakse tarbijahinnaindeksi kasv 0,2-ga ja pensionikindlustuse laekumise kasv 0,8-ga ning korrutised liidetakse.