Eesti Maaülikooli teadusprorektor, metsapatoloogia professor Rein Drenkhan rõhutas, et kliimakindla majanduse seaduse, looduskaitseseaduse ning metsaseaduse muudatuste läbivaks sisuks peaks Euroopa Liidu poolt seatud sihtide ja kohustuste täitmise kõrval olema samavõrd suurel määral ka kahes laiapõhjalises strateegiadokumendis sõnastatud sihid.

Ta peab silmas metsanduse arengukava aastani 2030 eelnõus kaardistatud probleemkohtade lahendamist ja dokumendiga "Kliimamuutuste põhialused aastani 2050" kavandatud eesmärkide täitmist.

Metsanduse valdkond on väga suure mõjuga ning puudutab otseselt või kaudselt lisaks loodusele ka metsaomanikke, metsanduses töötavaid ja sellest kaudselt sõltuvaid inimesi. Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor, metsaökoloogia professor Marek Metslaid leidis, et kahetsusväärselt lähtuvad metsaseaduse muudatusettepanekud metsanduse arengukavast vaid osaliselt. Seni avaldatud muudatusettepanekud plaanivad tema sõnul muuta seadust ka viisil, mis on arengukavas kokkulepitu ja varasemate metsandusnõukogu kokkulepetega vastuolus.

"Näiteks seab arengukava eelnõu eesmärgiks metsamaa pindala säilitamise või kasvatamise. Samas on seaduse muudatustega kavas oluliselt lihtsustada metsamaa raadamist poollooduslikuks koosluseks, millega paratamatult kaasneb metsamaa pindala vähenemine," tõi Metslaid vastuoludest näite.

Puu- ja põõsaistandike regulatsioon metsaseaduses peab teadlaste sõnul pakkuma õigusselgust maaomanikele, kes on varem oma maale istandiku rajanud ning neile, kes kavatsevad seda tulevikus teha. Põllumaade metsastamine on pika ajalooga ning ka metsaseadus soosis seda juba alates taasiseseisvumise algusaastatest.

"Samas on riik hakanud viimastel aastatel arvestama istandikke metsamaa koosseisu ja seda ilma maaomanikelt nõu küsimata. Metsaseadus võiks pakkuda õiguslikule ebaselgusele lahenduse, kuid kahetsusväärselt oleks selle sisuks siiski vaid istandike allutamine tavapärase metsa majandamise reeglistikule. Oluline on rõhutada, et istandike rajamine ei kanna vaid majanduslikku eesmärki, üha enam mõistetakse metsaistandike panust ka keskkonnakaitses ning sotsiaalsetes aspektides."

Metsa püsimetsana majandamine on Eestis üsna vähe uuritud valdkond, seega nõustuvad Maaülikooli esindajad metsaseaduse seletuskirjas toodud tõdemusega, et püsimetsanduse edukaks rakendamiseks ja laiemaks levikuks on asjakohane koguda lisateadmisi.

Teadlaste sõnul ei leia aga metsaseaduse muudatustest tegevusi, mis võimaldaksid metsadel tulevikus paremini kliimamuutustele vastu seista ja nendega kohaneda. Seetõttu ei võimalda sellisel kujul esitatud muudatused täita kavandatud kliimakindla majanduse seadusega seatud eesmärke: Eesti metsad ei suuda 2050. aastal enam teiste valdkondade heidet soovitud määral siduda.

Marek Metslaidi hinnangul puudub kliimakindla majanduse seaduses tasakaal keskkonna-, majandus- ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide vahel, kusjuures keskkonnaaspektid on seaduse eelnõus selgelt domineerivad.

Eesti biomajanduse tugevused on vähe esindatud ja selle valdkonna võimalused kliimamuutustega kohanemiseks ja aktiivsemaks süsiniku sidumiseks on seetõttu jäänud kasutamata, leiab Metslaid.

Kokkuvõtvalt leiab Eesti Maaülikool, et kliimaministril tuleks kavandatud seadusemuudatusi põhjalikult kaaluda. Aruteludesse tuleks sisuliselt kaasata metsateadlasi Eesti Maaülikoolist ning teadusel põhinevaid seisukohti arvestada. Kavandatud seaduste muudatuste mõju tuleb hinnata koos ning menetleda selguse huvides samaaegselt.