Valitsus jõudis teisipäeval arutelus riigieelarve üle maksumuudatuste osas kokkuleppele, kinnitas peaminister Kristen Michal pressikonverentsil. Ta märkis, et valitsus jäi koalitsioonileppes sõnastatud laia julgeolekumaksu juurde.

See maks koosneb kolmest komponendist: 1. juulist 2025 tõuseb käibemaks kahe protsendipunkti võrra ning 2026. aastast hakkab kehtima kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtete kasumile. Ettevõtete maksuarvestuse aluseks on möödunud majandusaasta kasum ja maksu tasutakse kord kvartalis.

"Riigieelarvega saab paika plaan kasvanud kaitsekulude katmiseks tähtajalise laia julgeolekumaksuga, selle abil lahingmoona ostmiseks, julgeoleku investeeringuteks ja kaitsetööstuse kasvuvõimalusteks Ukraina aitamisel, Eesti ajaloo suurima tööstuse kasvuplaaniga," lausus Michal.

Ühtlasi lubas ta, et nüüd tuleb valitsuse poolt maksurahu kuni 2027. aastani, mil toimuvad järgmised üldvalimised.

Moona puhul tehti põhimõtteline kokkulepe 1,6 miljardi euro osas, mis jaotub Michali sõnul aastate peale. Kaitseministeerium teeb hanked ära esimesel võimalusel ning kümne aasta jooksul hangib Eesti rohkem kui nelja miljardi euro eest moona.

Riik plaanib järgmisel neljal aastal suunata märkimisväärseid investeeringuid majanduse elavdamiseks, sealhulgas CO2 kvoodimüügi tuludest 402,6 miljonit eurot. Sellest summast kaks kolmandikku läheb Rail Balticu ehituseks, sealhulgas Elroni ja Rail Balticu ühisdepoo rajamiseks. Raha eraldatakse ka korterelamute energiatõhususe investeeringuteks, teede ehituseks, aga ka rohetehnoloogiate toetamiseks merenduses.

Alates 2026. aastast käivitab riik suurinvesteeringute toetuse, et tuua Eestisse kõrgtehnoloogilist tootmist, suurendada eksporti ja luua heapalgalisi töökohti.

Jätkub ERR-i uue telekompleksi rajamine. Lõpusirgel on rahvusraamatukogu uuenemine ning alustatakse Tallinna kunstihoone renoveerimisega.

Eelarverevisjoni käigus muutis valitsus sotsiaalvaldkonna teenuseid: haigus- ja vanemahüvitistele kehtestatakse kahekordse keskmise kuupalga lagi alates 2026. aastast. Siis lõpeb ka sotsiaalmaksu maksmine koduse vanema eest.

Järgmisest aastast lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine hooldekodus elavale pensionärile.

Kärbete maht on umbes miljard eurot

Michal tõi välja, et järgnevatel aastatel kärbitakse umbkaudu miljard eurot ehk rohkem kui koalitsioonileppe läbirääkimistel kavandati. Selle sees on nii ministeeriumite valitsemisalade protsendikärped kui eelarverevisjoni kokkuhoid.

Kõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad hoiavad järgmisel kolmel aastal kulusid kokku 10 protsenti: järgmisel aastal viis protsenti, 2026. aastal kolm protsenti ja 2027. aastal kaks protsenti. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid.

"Kärped tulevad ulatuslikud ja ainsana ei puuduta need pensione, sisejulgeolekut – politseijõududele tehakse erand –, kaitseväge ja õpetajaid," sõnas peaminister, kelle sõnul selguvad kärbete täpsemad detailid siis, kuid eelarve järgmisel nädalal parlamenti jõuab.

Koos juba varem tehtud kärbetega on avaliku sektori kärbete maht 1,3 miljardit eurot.

Valitsuse eesmärk on vähendada järgmise aasta eelarve puudujääki prognoositud 4,4 protsendilt kolme protsendini SKP-st. Valitsuse otsustest tulenev kokkuhoid riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal umbes 200 miljonit eurot.

Eelarve tulude suurendamiseks võetakse järgmistel aastatel välja riigi osalusega ettevõtetest rohkem dividende.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et tegelik töö eelarvega on alles algamas ning praeguses eelarveolukorras on riigikaitse tugevdamine lisakuluna päris kõva katsumus. "Ilma maksutõusudeta ei olnud seda ülesannet võimalik täita," tõdes Ligi, kes avaldas lootust, et ettevõtetele kehtestatud eraldi maks ei kesta kaua.

Siseminister Lauri Läänemets ütles, et kuigi eelarvekõnelustel olid fookuses riigikaitseinvesteeriungud, pöörati tähelepanu ka inimeste majanduslikule turvatundele.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul oli muu hulgas tähtis ka riigi püsikuludele pidur peale tõmmata.

"Seetõttu on ka kärped, aga ka muud reformid, et aina kiiremini kasvavad püsikulud kontrolli alla saaksid. Vastasel juhul on riigieelarve trajektoor selline, et mõne aasta pärast oleksime hädas mitte ainult pensionide tõstmise, vaid ka väljamaksmisega," lausus ta.

Teadus- ja arenduskulusid kärbitakse Kallase sõnul ainult nende täiendavates mahtudes ja ka kõrghariduse tegevustoetused kasvavad, kuid mitte nii suurelt, nagu algselt plaaniti. Lisaks viiakse ellu kutseharidusreform, mis peaks andma oskustöölistele tööjõuturu jaoks palju parema ettevalmistuse.

Eelarve eelnõu on valitsusel plaanis heaks kiita 25. septembri istungil. Enne seda kuulab valitsus ära eelarvenõukogu seisukoha ning 26. septembril annab Michal eelarve üle riigikogule.