2023. aastal põletas mitu inimest Rootsis avalikult islami püha raamatu, põhjustades moslemimaailmas laialdase pahameele ning kartuse sellele järgneda võivate islamiterroristide kättemaksu pärast. Rootsi võimud tõstsid ka terrorirünnakute häiretaset.

Rootsi prokuratuuri teatel saadeti sama aasta suvel, pärast mitmeid koraanipõletamisega seotud proteste, laiali umbes 15 000 sõnumit, milles kutsuti üles põletajatele kätte maksma.

"Selle eesmärk oli tekitada Rootsi ühiskonnas lõhe," öeldakse prokuratuuri pressiteates.

Rootsi luureteenistus Säpo teatas oma avalduses, et häkkimisrühmitus tegutses Iraani revolutsioonilise kaardiväe nimel, et viia läbi mõjutuskampaania.

Säpo operatiivjuht Fredrik Hallström märkis, et selle eesmärk oli muu hulgas luua Rootsist kuvand kui islamivaenulikust riigist.

Luureteenistuse kinnitusel on nad tuvastanud rikkumise toime pannud üksikud häkkerid, kuid neile süüdistust ei esitata. "Kuna kurjategijad tegutsevad võõrvõimu, antud juhul Iraani huvides, anname hinnangu, et puuduvad tingimused nende kohtu alla andmiseks välismaal või Rootsile väljaandmiseks," öeldi teates.

Stockholmis Türgi saatkonna juures toimus 21. jaanuaril 2023 Türgi-vastane miiting, millel vastuoluline Taani aktivist Rasmus Paludan põletas koraani. Samas saatkonna vahetus läheduses toimus ka miiting Türgi ja selle presidendi toetuseks.

Mõni päev hiljem põletas Paludan koraani ka Kopenhaagenis Türgi saatkonna lähistel.

Detsembris otsustas Taani parlament pärast pikki arutelusid seadusega keelata avalikes kohtades põletada usulisi pühakirju nagu koraan, piibel või toora.

2024. aasta augustis teatasid Rootsi prokurörid, et annavad kaks meest eelmise aasta koraanipõletamiste eest kohtu alla, süüdistades neid rahvusliku ja usulise vaenu õhutamises. Mehed oli koraane põletanud mošeede lähistel ja teistes avalikes kohtades.

Koraanipõletamised said ka üheks argumendiks, miks Türgi viivitas Rootsi NATO-sse võtmisele oma nõusoleku andmisega.