Paljude Eesti kaitsetööstusettevõtete toodangust suurem osa läheb välismaale. Seal asuvad ka koostööpartnerid.

Riigikogus on arutlusel relvaseaduse ja mitmete muude seaduste muutmise eelnõu. Üks seaduste muutmise eesmärk on võimaldada rohkemate riikide ettevõtjatel tegutseda Eestis.

"Singapuriga on Eestil väga head suhted ja seal on väga tugevad kaitsetööstusettevõtted. Veelgi olulisem näide meie jaoks on Ukraina. Ei ole NATO ega Euroopa Liidu liige ja praegu kehtiva õiguse kohaselt Ukraina ettevõte Eestis kaitsetööstuse valdkonnas toimetada ei saa," selgitas kaitseminister Hanno Pevkur.

Pevkur nimetas näidetena veel Austraaliat ja Jaapanit.

Kaitsetööstusettevõtted, kelle põhipartnerid asuvad välismaal, ootavad, mida seadusemuudatus toob. Näiteks Milrem Robotics on tarninud 19 riiki peamiselt roomikmasinat Themis. Praegu on kogused siiski väikesed ja vajadus Eestis millelegi relvi paigaldada puudub.

"Täna hetkel tõesti isegi ei ole. Kogused on väikesed. Suuremad kogused on sisse tulemas tellimustena ja siis me tahaksime seda väärtust hoida Eestis. /.../ Pealisehitus, sealhulas relvade integratsioon, sealt edasi süsteemi integratsioon – seal on väärtus kõige kõrgem ja sellest tulenevalt töökohtade arv ja lisandväärtus kõige kõrgem," rääkis Milrem Roboticsi tegevdirektor Kuldar Väärsi.

Ettevõtteid, kelle põhiline klient on kaitsevägi, need seadusemuudatused ei puuduta.

"Go Crafti see otseselt ei puuduta, kuna meie ei otsi investoreid juurde. Meil on olemas tegevusluba, tegevuskoht. Meie oleme seadusele vastavad," ütles Go Crafti tegevjuht Tormis Saar.

Ettevõtted on aga pidanud investeerima, et nõuetele vastata. Nende huvi on, et nõuete lihtsustamine ei võimaldaks kaitsetööstuse kolimist suvalistesse töökodadesse.

"Kas me tahame, et seda sõjatehnoloogiat Eestis saaksid ka arendada kodanikud, kellel on Euroopa Liidu pass, elavad Eestis ja nendelt on vabaturult kättesaadavad kõik algkomponendid ja nad saaks sedasama tehnoloogiat ilma igasuguse tegevusloata ja käidukohata," kommenteeris Saar.

Praegusest seadusemuudatusest sõltumata tuleb ka planeeringute ja ehituslubade kord riigikogus läbi vaielda, ütles kaitseminister Hanno Pevkur. Leedu on juba Rheinmetalliga kokku leppinud mürskude tootmise.

"Leedukad on praegu võtnud põhimõttelise hoiaku, et Rheinmetall võib tulla, hakata ehitama. Aga selle lubade majandusega tegeleme pärast. Meie õigusriigi põhimõtted hetkel sellist skeemi ei võimalda. Need me tahame ka nüüd kokku viia," ütles minister.

Pevkur loodab, et oktoobris võtab riigikogu seaduse vastu ja novembris võib see jõustuda.