Valitsus tegi teisipäeval põhimõttelise kokkuleppe 1,6 miljardi euro eraldamises laskemoona ostuks. Summa jaotub peaminister Kristen Michali sõnul aastate peale. Kaitseministeerium teeb hanked ära esimesel võimalusel ning kogu vajaminev moon jõutakse hankida 2031. aastaks.

Pevkur ütles kolmapäeval saates "Uudis+", et Eesti võib küll tahta moona kiiremini osta, kuid turul on praegu suur nõudlus, mis muudab tarneajad pikaks.

"Fakt on see, et spetsiifilist moona, mida meil on vaja, me turult ei saa kiiremini, sellepärast et nõudlus on läinud nii suureks. Eriti, mis puudutab kallimaid pikamaarelvasid, pikamaamoona. Aga meie jaoks on oluline see, et me saame kohe minna lepingutesse. See on see, mida me oleme ka kogu aeg rääkinud, et kui me ei lähe kohe lepingutesse, läheb meie jaoks esiteks tarneaeg veel pikemaks ja teiseks kaup kallimaks," lausus Pevkur.

Millal vajalikud hanked välja kuulutatakse, lepib kokku kaitseväe peastaap koos riigi kaitseinvesteeringute keskusega, ütles kaitseminister. Samas peab arvestama, et kaitsetööstus areneb kiiresti ning jälgima turul toimuvat, lisas ta.

"Praegu rahvusvaheline kaitsetööstus liigub väga kiiresti edasi just pikamaavõimekusega. /.../ Me näeme ka Ukraina sõjas, et ukrainlased olid alguses oma droonidega võimelised mõjutama venelasi seal 300 kilomeetri kaugusel, täna räägitakse juba 1500, 1800 kilomeetrist. /.../ Ja need lähevad järjest kiiremaks, nii et me peame jätma endale ka teatud puhvri, et me suudaksime ajaga kaasas käia," lausus Pevkur.

Pevkur märkis samas, et kui kaitseväe juhataja Andrus Merilo soov on see, et lepingud tehtaks ära kohe ehk järgmisel aastal, siis sellest peab ka lähtuma. "Aga ma olen sügavalt veendunud, et on mõistlik jagada seda pikema aja peale ja on mõistlik seda teha niimoodi, et me jätame ka teatud puhvri," lausus ta.

Pevkur tõi näiteks Ameerika Ühendriikide relvastusse jõudva väga kiire PrSM raketi, mille esimesed eksemplarid on USA relvajõududele üle antud, aga ekspordivõimekuse või -loani jõutakse tõenäoliselt alles 2028. või 2029. aastal.

"Aga loomulikult, kogu plaani me teeme ära ja see, mis ma eile valitsuses küsisin, et me saaksime minna kohe hangetesse, sellega hakkame tegelema ja loodame, et saame nii kiiresti kui võimalik lepingud kõik sõlmitud," ütles kaitseminister.

Järgmisel aastal kõiki moonahankeid siiski ei tehta, lisas Pevkur.

"Sellepärast, et ma olen üsna veendunud, et me peame jätma teatud puhvri endale arengutega kaasas käimiseks. Seda oleks keeruline teha, et praegu paneme lukku asjad, mille puhul me ei tea veel, et need turul olemas on," ütles ta.

"Tegelikult oli hästi oluline luba, mis eile (valitsuses) anti, et me võime minna üle riigi eelarvestrateegia perioodi ehk üle riigieelarve nelja-aastase planeerimisperioodi, et neid pikki lepinguid sõlmida," lisas Pevkur.

Eraldi tuleb Pevkuril rääkida veel kaitseväe juhatajaga, kes esitas juulis täiendatud sõjalise nõuande moonaostuks.

"Kaitseväe juhatajaga me oleme rääkinud, et me peame veel korra (plaani) üle vaatama tulenevalt NATO väevõime vajadustest. Sellest tulenevalt me kindlasti oma moona hankeplaani peame täiendama ja sellega kaasneb, et teatud võimeid on vaja juurde osta. Aga kaitseväe juhataja valdav enamik nõuandeid puudutab seda moona, mida me saaksime kasutada ka selle relvastusega, mis meil praegu on. Me ei saa päris nii ka võtta, et me ostame endale lattu midagi, millega meil midagi teha ei ole, et moon on küll lahe, aga meil millegagi seda välja tulistada ei ole," lausus Pevkur.

Pevkuri sõnul vaadatakse ka üle, kas kõige kallimate ostude puhul on turult leida alternatiive.

"ATACMS-i maksumus on pikalt üle miljoni, ühe lasu maksumus. Turutrendid näitavad, et liikumas pooleteist-kahe miljoni kanti üks lask. Ja kui me vaatame, kas turul on alternatiiv selleks, et vastast mõjutada 300 kuni 500 kilomeetri kauguselt, siis need signaalid, mis turult tulevad, räägivad sellest, et väga palju tekib alternatiive. Ja ATACMS on üks moonaliik, mida Lockheed Martin tegelikult hakkab välja viima tootmisest, sest tulemas on peale uus relva- või moonaliik nimega PrSM. Ja me peame käima ajaga kaasas, et me ei ostaks endale asju, mida me võib-olla 10 aasta pärast ei saa kasutada," lausus Pevkur.

Samas PrSM odavam kui ATACMS tõenäoliselt olema ei saa, lisas ta. Räägitud on alternatiivina ka varitsevast õhuründemoonast.

"See areneb väga kiiresti ja lendab kaugemale. Näiteks kolmapäeval toimub Tartus elektroonilise sõjapidamise kogunemine, kus erinevad tootjad on tulnud Eestisse, kohal on 40 ettevõtet üle maailma ja me õpime väga palju nii elektroonilise sõjapidamise meetoditest kui ka näiteks varitsevast õhuründemoonast. Teisipäeval rääkisin Eestile varitsevat õhuründemoona tarniva ettevõttega, ka nemad on edasiarendusi teinud, nii et moonatööstus areneb hirmus kiiresti praegu," lausus Pevkur.

Mida ja kui palju täpselt ostetakse, avalikkusele teada nagunii ei anta, ütles Pevkur.

"Me kindlasti ei hakka avalikkuses täpselt ütlema, et nüüd sellel kuupäeval saabub see partii ja nüüd saabub nii palju. Me ei tahaks oma vastaste elu nii lihtsaks teha, et me padrunitest kuni rakettideni ütleme välja, millal miski saabub ja kui palju," nentis kaitseminister.