Kuusk rääkis, et hindab positiivselt Zelenski visiiti USA-sse. "Ta käis Ameerika Ühendriikides, käis ÜRO peaassambleel, esines seal kõnega. Zelenski puhul on see, et tema saab reisida. Tema ei piirduma ainult Mongooliaga," lausus ta.

Kuusk märkis, et Zelenski kohtus USA-s mõlema presidendikandidaadiga ning et parteideülene toetus on ukrainlaste jaoks oluline.

Zelenski võiduplaani ei osanud Kuusk täpsemalt kommenteerida. "Ega ma ei tea. Ja ma ei usu ka ühtegi anonüümset allikat, kes arvab, et ta teab või teatab, et ta teab. Hetkel on seda tutvustatud Ameerika Ühendriikides. Zelenski lubas, et kõigepealt teeb seda ja siis räägib liitlastega. Küll jagatakse ka meiega," sõnas ta.

Kuusk lisas, et Ukrainal on võiduks relvi juurde vaja ning ka pikamaarelvade kasutuse luba Venemaa suunal.

Ministeerium on välja arvutanud, et Ukrainal on võiduks on vaja 0,25 protsenti SKP-st lääneriikidelt, sõnas Kuusk. "See on tegelikult vähem, kui COVID-i aeg me investeerisime."

Ta märkis, et USA presidendivalimised ei pane abi Ukrainale seisma. "Ligi 8 miljardid dollarit, mis just abiks lubati, on selle kinnitus, et pausi peale ei panda."

Samuti ei näe Kuusk ohtu, et ameeriklased kaotavad Ukraina toetamise vastu huvi ja sunnivad nad läbirääkimistelaua taha. "Seda sundi ma ei näe," sõnas ta. "See on ukrainlaste enda teha. Ega toetus neile püsib, sõda väsitab kõige rohkem ukrainlasi ise. Sellepärast peabki Zelenski ringi liikuma ning ajakirjanikud tegema lugusid, et traagika ei muutuks statistikaks."

Kuusk täheldas, et lääneriikide liidrid kogunevad varsti Ramsteinis, kus arutavad Ukrainale relvaabi andmist. "Ma tahaks loota rohkem F-16 hävitajaid taevas. Seal ei ole uut otsust vaja teha, vaid need kohale viia. Ja loomulikult pikamaarelvad. Antagu see luba ja see läheb asja ette."

Sõda Lähis-Idas võib Kuuse sõnul tähendada teatavat tähelepanu hajumist Ukrainalt. "Meie asi siin, ka Eestis, on hoida fookust Ukrainal. See on nii laiaulatuslik ja mastaapne sõda, et seda ei tohi lasta eetrist kuhugi ära vajuda," rääkis Kuusk.

"Lääneliitlastel, kes hoiavad ka pilku Lähis-Idal peal, on küsimus võibolla ressurssides – kas hoida midagi varuks. Meie asi on jällegi kinnitada, et Ukraina vajab kõike kohe," ütles ta.

Eskalatsiooni korral kannatavad Lähis-Idas eelkõige tsiviilisikud ning see peaks Kuuse sõnul kõiki murelikuks tegema. "Meie huvides sealne eskalatsioon kindlasti ei ole," lisas ta.

Iisraeli maavägede operatsioon Liibanonis tähendab Kuuse sõnul eelkõige enesekaitset. Hamas ründas Iisraeli ühelt poolt ja Hezbollah' teisest suunast. "Iisrael on võtnud oma ohutust väga tõsiselt. Ja teinud siin ettevalmistavat tööd, kui nii võib öelda, ja võimalik, et nad mingi puhvri jagu Liibanoni sisse tungivad."

Pikemas vaates on Iisraeli eesmärk Hezbollah' mõju kahandamine nii palju, et sealt suunast enam alalist ohtu ei tule, rääkis Kuusk. "Iisrael on pidanud evakueerima 60 000 elanikku sellelt suunalt. Ta on territooriumilt üsna kompaktne riik. Ega seal tagalat väga ei ole, kuhugi taanduda ei ole, evakueerida."

Kuusk täheldas, et Iraan ei ole olukorda pealt vaadanud, vaid Hezbollah't, Hamasi ja ka Jeemenis huthi mässulisi rahastanud, kuid ta kahtleb, et Iraan sekkuks olukorda maaväeüksustega.

"Eks Iraan katsub jätkata sellist asümmeetrilist sõdimist Iisraeliga. Iraani huvides on ebastabiilsus ka laiemalt. Ega nad nad muidu Ukrainasse Venemaa jaoks droone või rakette saada," sõnas Kuusk.

Ta märkis, et tegemist laiema autokraatlike režiimide võitlusega lääne demokraatiaga. "Nemad vaatavad seda võibolla läbi vastandumise Ameerika Ühendriikidega."

Ameerika Ühendriigid üritavad Lähis-Idas olukorda lahendada läbi diplomaatia. "Kui edukas see on? Paraku kahtlen. Ilma jõuta diplomaatia seal maanurgas, kus olukord on niivõrd keeruline ja mitmetahuline – ilma jõuta ei mõju," lausus Kuusk.

"Kui Iisraelile tundub, et ta elanikud ja territoorium on ohustatud, siis nad võtavad vastu omad otsused ja tegutsevad vastavalt oma plaanidele," vastas Kuusk küsimusele, kui palju Iisrael antud olukorras ameeriklasi kuulab. "Neid ümber veenda on ikka väga-väga keeruline."

"Ma arvan, et Ameerika Ühendriigid demokraatiat autokraatlike režiimide vastu üks ei jäta. Selles küsimust ei ole," sõnas ta.