Raudsik prognoosib Liibanoni tunginud Iisraeli vägedele edu
Iisraeli süstemaatiline tegevus Liibanonis paikneva islamistliku terrorirühmituse Hezbollah nõrgestamisel enne maavägedega Liibanoni tungimist ning see, et Hezbollah'l on piirkonnas Iisraeli kõrval ka teisi vaenlasi, peaks suurendama juudiriigi edulootusi, rääkis Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik.
"Ma arvan, et see on üsna paslik järeldus," vastas ta küsimusele, kas Iisraeli saadab seekord suurem edu kui mõnel varasemal sissetungil Lõuna-Liibanoni.
"On selge, et Iisrael läheneb sellele väljakutsele väga süstemaatiliselt. Kõigepealt side mahavõtmine läbi piiparite-rünnaku, seejärel õhurünnakud, lisaks erinevate Hezbollah' juhtide, sealhulgas ka nende liidri Hassan Nasrallah tapmine – see kõik muudab Hezbollah'd nõrgemaks. Tegelikult Hezbollah' ei ole nii võimekas ja suuteline koordineerima vastust sellele maismaa-operatsioonile, mis nüüd siia otsa tuleb," kommenteeris Raudsik olukorda teisipäeval alanud Iisraeli maavägede rünnaku järel.
Lisaks nõrgestab Hezbollah' positsioone ka USA selge toetus Iisraelile ning see, et organisatsioonil on ka teisi vaenlasi, kes tema kadu soovivad, selgitas Raudsik.
"Oleme ausad – Hezbollah'l on märksa rohkem vaenlasi kui näiteks Hamasil, kes pidas ikkagi nii-öelda palestiinlaste vabadusvõitlust. Aga Hezbollah on olnud [Süüria diktaatori] Bashar al-Assadi poolel seotud Süüria kodusõjaga, seal astunud tegelikult Süüria inimeste tahte vastu, nad on Liibanonis olnud vaenupool teistele etnilistele ja religioossetele gruppidele ning nad on korraldanud ju ka terrorirünnakuid lääneriikide vastu. Selles mõttes nimekiri neist, kes soovivad Hezbollah'st lahti saada, on päris pikk," rääkis ekspert.
Samas rõhutas Raudsik, et mõlemad pooled on valmistunud Iisraeli võimalikuks sissetungiks Hezbollah' valduses olevatele aladele Liibanonis.
"Kui minna ajas tagasi, siis me näeme, kuidas juba aasta algul nii Iisraeli juhtivad ametnikud kui ka teiselt poolt Liibanon ja eriti just Hezbollah ise nägi seda võimalust. See oli hetk, kui Gaza sõda oli juba alanud ja mõned kuud kestnud. Selle sõja algusest peale Hezbollah muutis oma taktikat ja rünnakuid Liibanoni poolt (Iisraeli pihta – toim.) tuli juurde. Ehk siis siin oli teatav ootus eskalatsiooniks olemas. Aga ma arvan, et põhiline põhjus, miks see nüüd muutus võimalikuks, on see, et Iisrael on vähemalt enda vaates ja praktikas olnud Gazas piisavalt edukas ja Hamasist lähtuv oht on alla toodud," kirjeldas ta.
Iisrael saab aru, et ei suuda õhurünnakutega kaotada Hezbollah'st lähtuvat ohtu ning seepärast ongi vaja sinna ka maaväed saata, ütles Raudsik: "Kui Iisrael ikkagi tahab päriselt oma eesmärki saavutada, milleks on Hezbollah'st lähtuva ohu maandamine, siis selline 15–25 kilomeetrit puhvertsooni tuleb sinna tekitada. Need on numbrid, mida Iisrael ise on varasemalt maininud. Ja see ei ole mitte selleks, et seda paarikümmend kilomeetrit lõpmatult kinni hoida, aga see on see ala, kus täna asuvad Hezbollah' erinevad varjendid ja moonalaod – ehk et nendele ligi pääseda, tulebki sinna füüsiliselt kohale minna."
Raudsik meenutas samas, et Iisraeli mitu varasemat sissetungi Liibanoni ei ole edukalt lõppenud.
"Meil on ju ajaloos neid hetki olnud ka varem, kui Iisrael on püüdnud Lõuna-Liibanoni kuni Litani jõeni oma kontrolli alla võtta, saavutada seal kontrolli. Aga siiani ei ole see õnnestunud, kui me vaatame tagasi aastaid 2006, 2000 ja sealt ettepoole veel külma sõja aega. Selles mõttes on see piirkond kogu aeg olnud Iisraeli fookuses, see on olnud neile oht, see on vahetus läheduses ja nad on püüdnud kogu aeg saavutada mingit kontrolli, et sealt lähtuvat ohtu maandada. Nüüd on lihtsalt üks järjekordne katse selles aegreas," tõdes ta.
Küsimusele, millega võiks Iisraeli praegune sissetung lõppeda, tõi Raudsik välja kolm võimalikku lahendust, kuid tunnistas, et seda pole võimalik öelda, milline variant lõpuks teostub.
"Kas Liibanoni armee võtab puhvertsooni üle mingi kontrolli või on see ÜRO rahuvalvemissioon, kellele antaks pärast seda konflikti tugevam mandaat," rääkis ta ning pidas kolmanda võimalusena silmas Iisraeli vägede kohalejäämist.
Raudsik rõhutas eriti ÜRU rahuvalvemissiooni võimalusi, kuna seal asub praegu 10 000 rahuvalvajat, kes pole aga saanud ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi kohaselt tegutseda, kuna siiani on piirkonnas olnud Hezbollah' kontrollitavaid alasid, kuhu ÜRO sõdurid pole saanud siseneda.
"Keegi peab selle puhvertsooni üle kontrolli teostama ja siin neid valikuid on sisuliselt kolm," märkis ta.
Raudsik tõdes, et ilmselt suurendab maaväe rünnak ohvrite arvu mõlemal poole ning ütles, et selle kestust ei ole praegu võimalik prognoosida.
Iisraeli sõjavägi alustas ööl vastu teisipäeva Liibanoni lõunaosa asulates maapealset operatsiooni äärmusrühmituse Hezbollah' sihtmärkide vastu.
Toimetaja: Mait Ots