Õpetajate streik aasta alguses tõstatas peamiselt kaks probleemi: liialt suur töökoormus ning liialt väike palk võrreldes Eesti keskmisega. Käidi riikliku lepitaja juures, mille tulemusena alustati haridusleppe läbirääkimisi.

Nüüd sätestab lepe, et õppetundide soovituslikuks mahuks loetakse üldjuhul 21, aga mitte rohkem kui 24 arvestusliku pikkusega õppetundi. Koolijuhi sõnul ei kohusta selline sõnastus millekski ega vähenda töökoormust.

"Kui juba visioneerida, (siis) mis 21 tundi, sellest on juba ammu räägitud. Paneme siis 16 tundi sinna või paneme 14 tundi. Vähemalt meil oleks mingisugune äge visioon, kuhu liikuda. Tegelikult see tekitab segadust, kas see (lepe) õiguslikult omab üldse mingit kaalu. Ja kelle seas ta tekitab segadust – õpetajate seas," lausus Mahtra kooli direktor Edgar Roditšenko.

Puudujääke õiguslikus pooles rõhutab ka linnade ja valdade liit. 79 kohaliku omavalitsusega alustatakse peagi läbirääkimisi, kuidas lepe neid mõjutaks ja kas sellele novembri lõpus allkiri anda.

"Õpetajate pettumus võib suurem olla, kui me jõuame selleni, et töötingimuste parandamine nõuab täiendavat raha, karjäärimudel nõuab täiendavat raha ja 120 protsenti Eesti keskmisest palgast vajab veel rohkem täiendavat raha. Samas kui me riigieelarve strateegias näeme nulli või vähenemist, juba selline mõttekäik haridusleppe juures viitab omavalitsuste autonoomiasse liigse sekkumisena," lausus linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

Üks konkreetsemaid sõnastusi haridusleppes on palgaastmeti eristatav karjäärimudel, kus esimese kolme astme puhul on vaja õpetajakoolituse magistrikraadi või 7. taseme õpetajakutset. Kutse taotlemiseks on vaja koostada portfoolio, mis selgitab õpetaja pädevusi 65 erineva kriteeriumi alusel.

"Kindlasti on see natuke keeruline olukord, kui pead midagi tegema, milleks ei ole varem valmistunud, aga see on siiski jõukohane magistrikraadiga inimestele. Tavaliselt saadakse ikka hakkama, aga see nõuab muidugi suurt tööd. Mina näiteks tegin koolivaheajal, hakkasin esmaspäeval tegema ja reedel oli valmis. Tõsi, mul oli varasem kogemus," lausus õpetajate liidu juhatuse liige Heiki Haljasorg.

Kutseeksamite tasud on vahemikus 185 kuni 205 eurot. 

"Minu kogemus ütleb, et õpetajad enamasti maksavad ise ja mõnikord tõenäoliselt ka kool on seda teinud. Üldiselt on nii koolid sellest huvitatud kui ka õpetajad," ütles Haljasorg.