Liive, kes enda sõnul on pikaajaliselt jätkuvalt börsielektri usku, tunnistas "Vikerhommikus", et läks erandkorras läheneva talve eel üle fikseeritud hinnaga paketile.

Liive möönis, et ajalugu ei ennusta küll tulevikku, ent analüüsides oma viimase 12 kuu elektritarbimist ning võttes arvesse eesootavat suurt muutust ehk eraldumist Venemaa elektrisüsteemist, mille mõju elektrihinnale ei osata praegu täpselt hinnata, otsustas ta talveks fikseeritud hinnaga paketi kasuks.

"See, mis veebruari alguses toimub, on positiivne muutus, me saame Vene võrgust lahti, me saame Kesk- ja Lääne-Euroopa võrku, aga sellel on kindlasti mõju elektri hinnale," ütles Liive. Ta selgitas, et kõik juhtmed Venemaaga Eestis, Lätis, Leedus lõigatakse katki, mis tähendab seda, et need riigid hakkavad ise elektrivõrgus sagedust hoidma.

"Meil on ainult üks ühendus Leedust Poola, mis saab olema siis vahelduvvooluühendus. Me lõpuks saame Kesk-Euroopa ja Lääne-Euroopa sagedussüsteemi, aga see tähendab ka seda, et me siin Baltimaades tegelikult peame igal ajahetkel hoidma oma tootmise-tarbimise tasakaalus," rõhutas Liive, lisades, et olulise muutusena läheb Poolast elektri ostmise võime nulli.

"500 MW võimsust läheb sagedusreserviks, kaubanduse jaoks see kaob ära," selgitas Liive desünkroniseerimise mõju Balti hinnapiirkonnale. Selle muutuse mõju elektrihinnale näeme alles tulevikus.

Liive soovitas inimestel erinevaid pakette ja nende tingimusi võrrelda, nentides, et kes leiab paketi, kus hind on umbes 11 senti kilovatt-tunnist, siis see pole praegust turgu arvestades sugugi halb tehing. Sellele juurde tuleb loomulikult arvestada võrgutasu, mis Liive väitel hakkab kindlasti tulevikus kiiresti kasvama ja on juba praegu oluline osa elektriarvest.

Elektrienergia tulevik hõlmab nii tuult, päikest, tuumajaama, salvestusvõimalusi ning pikaajaliste plaanide tegemisel ei tohi Liive sõnul optimeerida ainult keskmist börsihinda, millega paljusid investeeringuid avalikult põhjendatakse, vaid tuleb rääkida just võrgu poolel toimuvast, kuna ilmselgelt suurte tuuleparkide rajamine eeldab ka väga suurt ja kallist võrgu ümberehitust. Rohkema päikeseenergia lubamine igale poole eeldab jällegi jaotusvõrgu massiivset ja kallist ümberehitust.

"See kõik on kulu, mis tuleb meie arvetele, nii et seda täishinda tuleb arvestada niisuguste pikaajaliste otsuste tegemisel. Mina arvan, et tuule ja päikesega on see turg juba tegelikult täis," märkis Liive.

"Kõik, mis on seotud tuule ja päikesega, las investorid ja ettevõtjad teevad nii palju kui võimalik turu vastu. Ja seda meie vana põlevkivi tuleks hoida nii palju valmis energiajulgeoleku jaoks, et see kinni ei läheks. Ja loomulikult pikaajaline lahendus on see, et meil on vaja enda tuumajaama."